Rein Mets / sokrates e-mail
| Rein Mets | Artiklid | Homokultuur | Homokunst | Foorum | Külalisteraamat |






FOORUMID


KÕIK FOORUMID...


Harta 87
25.11.2002

Miks võttis Harta 87 Internetti jõudmine ligi 15 aastat aega? Mida arvad Sina Hartast ja selle tähtsusest? Mis on selle tähtsus praegu, 15 aastat hiljem? Kuidas on see mõjutanud inimesi, nende elusid ja, miks mitte, ka Eestit?

[Sissekandeid kokku: 268]


Nimi: USA-s puistati äärmuslikku ususekti
29.05.2006
E-Mail:
21:02


USA politsei korraldas haaranguid Arizona osariigis
paiknevates äärmisliku ususekti kogukondades, et panna
piir seal lokkavale mitmenaisepidamisele ja alaealiste vastu
suunatud seksuaalkuritegudele.


Ühtlasi korraldati reide ka Colorado City’s, kus
mitut meest süüdistakse laste seksuaalses ahistamises.
Kohtupidamine kaheksa mehe üle algab juulis, teatab The
Telegraph.


Mehed kuuluvad äärmuslikku sekti, kes nimetab end
Jeesus Kristuse Viimsepäeva Pühakute Kirikuks.
Viimasel ajal on avalikusesse jõudnud aina rohkem
tõendeid sellest, et sektis kuritarvitatakse naisi ja
lapsi.


Tegemist on mormoonide usulahust lahku löönud
väikese sektiga, mis asutati pärast seda, kui
mormoonid 1890. aastal polügaamia ehk mitmenaisepidamise
keelasid.


Viimsepäeva pühakute sekti liikmed usuvad, et
polügaamia tagab pääsemise pärast surma ning
dogma kohaselt peab igal mehel olema vähemalt kolm naist.


Sektil arvatakse USA-s olevat umbes 10 000 liiget, kes
elavad Arizona ja Utah äärealadel. Oma suletud
kogukondades on nad aastakümneid harrastanud
föderaalseadustega keelatud polügaamiat.


Nüüd on aga selgunud, et isegi 12-aastaseid lapsi on
sunnitud abielluma. Lisaks on selgunud, et kogukondades on
levinud abielud sugulaste vahel. Tavapärane on noorte
poiste seksuaalne kuritarvitamine.


Aprillis kuulutati sekti juht Warren Jeffs FBI poolt riigi
kümne kõige tagaotsitavama isiku hulka, teda
süüdistatakse vägistamises, pedofiilias ja
alaealiste abielude korraldamises.

DELFI


Nimi: no nii
03.03.2006
E-Mail:
16:19

EKP KK büroo liikmed seltsimehed Vaino, Rüütel,
Saul, Aljošin, Ganjušov, Ristlaan, Upsi, Kortelainen,
Liiv, Soidla ja Toome 13. novembril 1987. Nad olid
veendunud, et ”kodanlikud ideoloogiakeskused kavatsevad
provokatsioonilistel eesmärkidel ära kasutada
kodanliku Eesti Vabariigi väljakuulutamise 70.
aastapäeva” ja pidasid vajalikuks korraldada
vaenulike aktsioonide vastu omakorda vastupropagandat.


Nimi: Loomeliitude pleenumi kohta.
28.02.2006
E-Mail:
21:43

Loomeliitude pleenumi kohta. Oli see 1.-2. aprillil 1988.
Lennart Meri esines seal ettekandega "Kas eestlastel on
lootust", kus on ära toodud ulatuslik faktiline materjal
Eesti venestamise kohta. Arnold Rüütli nimi on
pleenumi materjalides üks kord arhitekt Tõnu Liigandi
sõnavõtus: ".. me ei ole täna rääkinud meie
Ülemnõukogu Presiidiumi esimehest Arnold
Rüütlist. Miks? Kas tema töö rahuldab? Teate,
meil puudub üldse praegu võimalus sellest
rääkida, sest meil ei olegi oma parlamenti."

Pleenumil oli kohal EKP keskkomitee sekretär Indrek Toome
ja võttis ka kahel korral sõna. Üks tore tsitaat
hakkas silma: "Oleme oma ajalooliselt saatuselt siiani ja
ka edaspidi seotud oma suure kodumaa - Nõukogude
Liiduga." Ta vaeseke ei teadnudki, et EKP KK liige ja
ülemnõukogu presiidiumi esimees õõnestas juba
usinasti NLiitu seestpoolt. Või oli see tulihingeline
Eesti Vabariigi taastaja sel ajal vait ja vaatas, kustpoolt
tuul puhub, sest Vabariigi taastamise teemal suu lahti
tegemine polnud veel üldsegi ohutu?


Nimi: Eluloost vastavalt EE 8.köide.,
28.02.2006
E-Mail:
20:22


1977-79 ekp keskkomitee põllumajandussekretär, 1979-83
ENSV Ministrite nõukogu esimene asetäitja, 1983-90
ENSv Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja 1990-92 EV
ülemnõukogu esimees. Nlkp liige 1971-89, Kk büroo
liige 1977-89.1983-89 n.liidu ülemnõukogu presiidiumi
esimehe asetäitja.


Tuleb märkida, et ta astus parteisse pärast
Tshehhoslovakkia mahasurumist, kui igale ausale inimesele
oli juba täiesti selge, et ajutine 60-ndate "sula" on
möödas ja lootus inimnäoga sotsialismile oli
kustunud.


Nimi: Noorte Hääl
28.02.2006
E-Mail:
13:22

Arnold Rüütli esinemine televisioonis 22. veebruaril,
milles ta peale Nõukogude armee õnnitlemist selle
aastapäeva puhul igal realistlikult mõtleval inimesel
pidi olema selge, et mingit tagasiteed kodanliku Eesti!
Vabariiki ei ole ega saagi olema, "sest see käiks ju
vastu meie rahva praegustele olemuslikele majanduslikele ja
sotsiaalsetele huvidele". Ta kutsus üles kõiki "meie
vabariigi" elanikke andma sellele selge vastulöögi
(Noorte Hääl, 23.02.1988).



Nimi: Mitmesugused seletused
28.02.2006
E-Mail:
07:37


Samas liigub Raagi sõnul teletöötajate seas nn
konspiratsiooniteooriaid materjalide kadumise kohta aastatel
1990–1993. “Üks teooria väidab, et KGB
tegelased võtsid osa linte lahkudes kaasa, teise kohaselt
on punaminevikuga endised teleinimesed end kompromiteerivaid
linte minema viinud ja kolmandaks võis osa endisi
teletöötajaid lahkudes lihtsalt igaks juhuks midagi
kaasa võtta,” ütles Raag.


ETV arhivaar Aare Tiisväli, kes Enn Nõu jaoks 1989.
aastast ETV uudiste- ja kultuurisaateid lindistanud, arvas,
et see Rüütli esinemine võis ka otse eetrisse
minna. “Siis oli suur lindipõud, ning paljusid asju
tehti otse,” rääkis Tiisväli.



Mingit tagasiteed ei ole

•• Väljavõtteid Arnold Rüütli kui ENSV
ülemnõukogu presiidiumi esimehe kõnest, mis
avaldati 1988. aasta 23. veebruari Rahva Hääles ja
Noorte Hääles.


“Teatud osa välismaiste propagandakanalite ning ka
mõnede Ameerika Ühendriikide poliitikategelaste poolt
on viimasel ajal eriti teravalt üles tõstetud nn Balti
küsimus.


Selleks kasutatakse 70 aasta möödumist
Oktoobrirevolutsiooni võidu tõttu võimalikuks
saanud omariikluse väljakuulutamisest Baltimaades.


Laialdaselt arutatakse tol ajal toimunud sündmusi,
pannakse kahtluse alla 1940. aastal toimunud nõukogude
võimu taaskehtestamine ning Nõukogude Liiduga
liitumise seaduspärasus ning õiguslikkus,
püütakse maha kriipsutada kõike
pärastsõjajärgseil aastakümnetel meie vabariigi
elus saavutatut.


Siin on igal realistlikult mõtleval inimesel selge, et
mingit tagasiteed kodanliku Eesti Vabariigi juurde ei ole
ega saagi olla, sest see käiks ju vastu meie rahva
praegustele olemuslikele majanduslikele ja sotsiaalsetele
huvidele.”


Anneli Ammas

Eesti Päevaleht



Nimi: Rüütli punakõnest pole salvestist
28.02.2006
E-Mail:
07:36


1988. aasta veebruari sündmustest Eesti Televisiooni
arhiivist naljalt filmilõike ei leia.


1988. aasta veebruaris täitus Eesti Vabariigi
väljakuulutamisest 70 aastat. Okupatsioonivõimud
üritasid omalt poolt sündmuse tähtsust vähendada
ning sel puhul astus televisioonis ja kahes üleriigilises
ajalehes, Rahva Hääles ja Noorte Hääles üles
ENSV ülemnõukogu presiidiumi esimees Arnold
Rüütel.


“Seda teksti on jube lugeda,” lausus Isamaaliidu
rahvuslaste ühenduse esimees Toivo Kallas. “Kui see
oleks olnud Karl Vaino, vana tümika tekst, siis oleks
veel aru saada, et ta nii rääkis, kuid Rüütel
poleks küll pidanud siis enam niisugust kõnet
pidama,” lausus Kallas.


Nimetatud kõnes, kus on juttu ajaloo senisest
mitmekülgsema hindamise vajadusest, ütles
Rüütel, et igal realistlikult mõtleval inimesel on
selge, et mingit tagasiteed kodanliku Eesti Vabariigi juurde
ei ole ega saagi olla. “Ajalehtedes on kirjas, et selle
kõne esitas Rüütel ka televisioonis, kuid niisugust
linti ETV arhiivis ei ole,” ütles Kallas. Juba
aastaid tagasi üritas ta linti selle kõnega leida,
kuid tulutult.


“Arvan, et toonased võimulolijad on selle videolindi
kõrvaldanud,” ütles Kallas.


ETV endine juht Ilmar Raag puutus enda sõnul ka ise 1991.
aasta sündmustest filmi tehes kokku avastusega, et ETV
arhiivis on pöördeliste aastate sündmustest väga
vähe materjali. “Nii olid filmis kasutatud
dokumentaalmaterjalid pärit Rootsis elava eestlase Enn
Nõu koduarhiivist,” ütles Raag.




Nimi: täheke
24.02.2006
E-Mail:
08:29


Mõelge nüüd ise härrased: ETV ei olnud EKP -
le mingi naljanumber kuhu kontrolli puudumise tõttu
koondusid Eesti nende aegade suurimad sinimustvalged
jõud. Või oli EKP ise meie rahvale mingi naljanumber?
Tõestage nüüd jälle kuumavereliselt, et ei
olnud. Ja siis katsuge jällegi tõestada, et ETV oli
meie vabadusvõitluse avangard.... Ega see ei lõppe
iial.. Kõik need tegelased on lõpetanud kõrged
koolid. Keegi neist pole suu peale kukkunud. Kõik nad
tahavad hästi elada - nagu siis - nii ka tänapäev.
Seepärast on leitud suurema osa (teatud osa) eestlaste
piinlike momentide varjamiseks ainumõeldav tee: Maha
tuleb võtta president.

Aga milline riik vahetaks paarikümne dissidendi ja
mõne ajaloolase nõudmisel välja presidendi? Mitte
üks vist peale Eesti. Sest kuidas saab üldse olla, et
okupatsiooniaegne kollaboratsionist nr1 valitakse Eesti
presidendiks? Siin on mingi tabamatu absurd üleüldse..
Et justkui okupatsiooni ei olnudki...?! Sest rahvas ju
valis.

Ja ka televisioonimehed on kõik jumala õiged Eesti
mehed!!!!

Head aastapäeva Teile siis - Õiged Eesti mehed -
kõigile, kes te seda Eesti ideed olete kõigele
vaatamata ikka kandnud ja kalliks pidanud!

Mis mina - väike mees - siin enam rohkem oskan
öelda... Põle koolis käind ega midagi.




Nimi: Raske on 18 aastat hiljem midagi öelda
24.02.2006
E-Mail:
08:21

( järg 2)

Indrek Jürjo, ajaloolane

Ilmselt oli see ideoloogiamalev väga ajutine moodustis,
mis võis üsna formaalne olla. Oluline on teada, mida
maleva liikmed konkreetselt tegid. Dokumentide põhjal ei
oska ju öelda, kui tõsiselt nad tegutsesid. See oli
Karl Vaino aja viimane pingutus. Mäletan ise
meeleavaldustes osalemisest, et päris võimsad massid
osalesid ning neid masse püüti kanaliseerida kuhugi
siseruumidesse.


Ilmselt pidi ka ideoloogiamalev midagi sellist tegema.

Silma hakkab, et pole märgitud Mati Talviku nime, kes oli
24. veebruaril 1988 Tallinnas Tammsaare pargis ideoloogiline
põhistaar, segades meeleavaldust.


Nimi: Mingeid selliseid ülesandeid meil polnud
24.02.2006
E-Mail:
08:20

( järg)
Kalle Mihkels, Mustamäe linnaosa vanem

Usun, et “ideoloogiamalev” sündis vist ainult
palgalise parteikomitee sekretäri Karl Kasikovi peas ja
tema treitud paberites. Tegemist on endise Tallinna
komsomolijuhiga, kellele pärast komsomolieast
väljakasvamist leiti tele-raadiokomitees soe koht.
Pidevalt naeratav ja napsi armastav Karla – nii teda
hüüti – käis tele- ja raadiomajas ringi,
patsutas igaüht õlale ja püüdis teha nägu,
nagu ajaks mingit tähtsat asja. Ega temaga suurt tegemist
tahetud teha.


Televisioonis ja raadios loodi juba mitu aastat varem
küll rahvamalev, s.o avalikku korda kindlustavad
ühiskondlikud patrullid. Nii oli kõigis Tallinna
asutustes ja ettevõtetes. Töötasin sel ajal
programmi peadirektori asetäitjana ja tegin ka
õigussaateid. Nii et juba ametikoha järgi pidin
rahvamalevlaseks hakkama. Mäletan, et ka 24. veebruaril
1988. a saadeti meie rahvamalevlased tänavale “korda
kindlustama”. Seekord Tammsaare ausamba juurde, kus
pidi toimuma rahvuslaste miiting.


Mingit “kaitsta sõna jõuga parteilisi positsioone
või neutraliseerida natsionalistlikke gruppe”
ülesannet keegi meile ei andnud. Isegi käesidemeid
seekord mitte. Mäletan, et läksime ühe kolleegiga
kohale ja seisime kusagil väljaku servas. Rahvast oli
tulnud kokku palju. Olime seal ehk tunni ringis, siis
läksime telemaja kohvikusse ja võtsime Eesti Vabariigi
aastapäeva terviseks väikese konjaki.


Ei avaldanud selle eest meile keegi mingit tänu ja ju
polnudki millegi eest avaldada. Peagi suri ka rahvamalev oma
loomulikku surma, tuli loomeliitude kongress, kus ka
osalesin, öölaulupeod ja 20. august 1991.




Parteisekretär mõtles maleva ise välja

Enn Eesmaa, riigikogu liige

Ei mäleta, et selline malev oleks kunagi eksisteerinud.
Olemas olid rahvamaleva ETV liikmed, kelle hulka mina ei
kuulunud. Tollane parteisekretär võis ideoloogiamaleva
oma aruannete sisustamiseks ise välja mõelda. 24.
veebruaril 1988 olin ETV programmidirektori asetäitja
ning tõenäoliselt tegelesin oma põhitööga,
s.t ETV programmi probleemidega. Mingitel ideoloogiamaleva
üritustel ma loomulikult ei osalenud. Samuti ei meenu
mulle, et maleva liikmetele oleks parteilist tänu
avaldatud. Kui minu nime selles kontekstis kasutati, siis
nähtavasti ainult seoses mu tollase põhitööga.


Nagu öeldud, ei osalenud ma mingis malevas ega
patrullinud tänavatel. Kui ma oleks keeldunud
ettepanekust kuuluda mingisse ideoloogiamalevasse (juhul,
kui see tehtud oleks), või-nuks ma oma töökoha
kaotada ning tulevase telekarjääri suure kahtluse alla
seada.


Kui võiks soovida, oleksin rõõmuga sündinud
mõniküm-mend aastat hiljem. Nagu need, kellele see
õnn on osaks saanud. On hoopis iseasi, kuidas need
inimesed oleks meie asemel neis tollastes oludes
käitunud.

Mina olin “Aktuaalse kaamera” peatoimetaja, Kalle
Mihkels aga peatoimetaja asetäitja, kui NSV Liidus
putš algas, toimus ja lõppes. Kuidas mina ja mu
kolleegid sel ajal käitusime, on kõigile asjast
huvitatuile teada. Sellest on tänaseks isegi mängufilm
tehtud. Selle kõige kõrval analüüsida mingeid
olematuid, kellegi aruannete jaoks aastal 1988 välja
mõeldud ideoloogiamalevaid on pehmelt öeldes
kentsakas, kuigi teisalt vägagi arusaadav. Sest ega
ideoloogiline võitlus ole Eestimaalt kuhugi kadunud.



Kuulen esimest korda sellisest malevast

Vladimir Velman, riigikogu liige

Ma kuulen esimest korda sellisest malevast. Olen elus olnud
kahes malevas – 23. keskkooli pioneerimalevas ning
üliõpilaste ehitusmalevas. Aga ideoloogiamalevast ei
oska ma midagi öelda, kuulen sellest teie käest
esimest korda. Ma ei oska midagi arvata, kuidas minu nimi
sinna nimekirja võis sattuda. Võib-olla mind lihtsalt
pandi sinna kirja, kuna olin ikkagi venekeelsete saadete
juhtkommentaator. Mul olid parteikomitee sekretäri
Kasikoviga väga rasked suhted, kuna ta põhjustas 1968.
aastal raske liiklusõnnetuse ning ajas selle minu kaela.



<< | 1-10 | 11-20 | 21-30 | 31-40 | 41-50 | 51-60 | 61-70 | 71-80 | 81-90 | 91-100 | 101-110 | 111-120 | 121-130 | 131-140 | 141-150 | 151-160 | 161-170 | 171-180 | 181-190 | 191-200 | 201-210 | 211-220 | 221-230 | 231-240 | 241-250 | 251-260 | 261-270 | >>
© Rein Mets 2002