Sina oled lootus, mina meeleheide.
Sina oled rõõm - ja mina kurbus.
Sina oled koolibri, kelle elu on ilu.
Mina olen nahkhiir, kelle elu on öö.
Mart Helme
Nimi:
KUS ELAB ARMASTUS
06.04.2005
E-Mail:
15:16
Linnar Priimägi
KUS ELAB ARMASTUS
Jääb luulet harvemaks, see tähendab: ka elu
ja armastust.
Ja üldse küsimärke.
Ja vähemaks jääb kaunist keskustelu
ja muid neid vanamoodsaid värke.
Lill närbub vaasis, ta ei ole püsi-,
ja pered laiali on kes teab kus.
Mis neid veel lähendab?
Kes seda küsib?
Kes küsib veel, kus elab armastus?
Nägin unes, et ihaldasin sind, ent sina vaid
naeratasid ega lubanud end puutuda.
Nägin unes, et riivasin sind, ent sina ehmusid
ja põrkasid eemale.
Ja nägin unes, et embasin sind, ent sina
puistasid peotäie pärleid kõrgesse rohtu
ega lubanud end enne, kui olen need taas
sulle kinkinud...
Mart Helme
Nimi:
tuleke
18.03.2005
E-Mail:
23:43
Ballaad
Läksin elu pidi,
tunded olid teemoon.
Kuskil küll mind pidi
varitsema deemon:
inimesed ümber
olid head ja kenad
punusid mu ümber
roosikrantsi nemad,
nende meelest passis
mulle minu teemoon.
Tea, kuskohas passis
ometi see deemon?
Inimesed ümber
olid oh kui head:
paikasid mu rõivaid
paitasid mu pead,
kuri minu meelest
polnud mitte üks,
sestap kadus meelest
mõni väike müks...
Ohh, mis kauneid võtteid -
head ju sooviti -
oh, mis kalleid mõtteid
mulle prooviti!
Sobis kõik mu pähe
tanuks väviliseks.
Millest ma siis lähen
nõnda närviliseks?
Deemon ligi astus,
puudutas mu pead.
Olid ju mu vastu
inimesed head?
Naaber mulle sõnas
hellalt "Kanna tanu!"
Deemon kahest sõnast
tegi kannatanu.
Leelo Tungal
Nimi:
tuleke
18.03.2005
E-Mail:
19:28
***
Mina üksi, mitte keegi
muu ei tea, et silmapilgul
tagasi saan võõra peegli
klaasistusse jäänud pilgu.
Pean ma matuseid v pühi,
kustutades silmist patu?
Keegi näeb: on peegel tühi.
Mõttetu ja mõtlematu.