Vastu tulles oma DELFI söprade soovile, avan luulefoorumi. Tänud ANNile ettepaneku eest, mille siin ANNi loodetavasti lahkel loal ära toon.
Tere tulemast luuletama ja luuletustega!
[Sissekandeid kokku: 531]
Nimi:
tuleke
21.02.2005
E-Mail:
20:50
Su nimi mus heliseb tasa,
tasa kui templikell
üle möirgava mere, üle
maavärina, üle tule
ja valangu, valuhell.
Ei ole lahkumisohtu
neil, kes elus ei kohtu,
ei puuduta sama keelt.
Kuid mis ka ei muutu, ei juhtu,
see tuluke kestab, ei kustu,
ei väärata valitud teelt -
me oleme ühtsama usku,
ühtsama unemeelt.
Doris Kareva
Nimi:
tuleke
21.02.2005
E-Mail:
20:46
*
Nii kindel kui kivi,
nii kerge, kui sulg
on Sõna - nii selge
ja puhas, kui kuld,
mis sündinud sajandeid
proovitud valust:
nigredo, rubedo, albedo.
On alust
uskuda, et
tõe tuld tundnud nõu
peab veini ja vett.
Doris Kareva
Sinu kord Kats :)
räägid ehk, kuidas sulle meeldib v milliseid tundeid
tekitab tänane (v kas just tänane -tänane on ta
vast täna- aga ikkagi uuem) Kareva
Nimi:
tuleke
21.02.2005
E-Mail:
20:39
Seda matrat korda, mandragora,
mandragora, varjusurm:
kõik on pöörduv, kõik on mööduv,
kõik on mõeldav.
Ammune aim:
kõigist liigutajaist liigutavaim,
vägevaim
on armastuse vaim.
Doris Kareva
Nimi:
tuleke
21.02.2005
E-Mail:
15:19
ega mulgi ole vist peale Mandragora
ega mai teagi, kas ta peale seda üldse on miskit välja
andnud - vast ei ole
aga hea meelega :)
*
Kui ma ei kõnele sellest,
ma suren.
Kui tunnistan seda,
see tapab mu.
Taevas, mida ma teen?
*
Kui kirjutan,
karjatan sõnakuulmatuid sõnu
peaaegu võimatul nõlval
vaikuse kuru kõrval.
Kui kirjutan,
harjutan varjude valitsemist
jahedal randmel, rapiiril
viimse pimeda piiril.
Kui kirjutan,
kirjutan üleni keeldumuskeeles;
mu ülim pilgar on paast,
taevast kaevates maast.
*
Pimedus, külm ja nälg.
Ei mõeldagi kellelegi.
Mis mõelda - hale, kui halg,
mida igatsus õgib,
kägaras ogaras valus,
purjus, surmani kurb,
oled sa ahi ja alus,
kus lõket teeb demiurg -
kes otsib,
see juba on leidnud.
*
Nimi:
tuleke
21.02.2005
E-Mail:
14:15
üks Runneli luuletus
peast kirjutan
seega kindel ei ole, et päris õieti
me armastuse laevuke
läks põhja vastu ööd
ei osanud me ujuda
ei olnud päästetööd
me surmahirmus sumame
ja endil nutt on suus
kui üks meist pääseb
palvetab ka teise eest
kord kuus
Ei ole õige öelda, et inimesed
tulevad ja lähevad.
On inimesi,
kes tulevad
ja kunagi ei lähe.
Nad on sooja hommiku sarnased.
Nad tulevad
ja tulevad
ja tulek on lõpmatu liginemine.
On inimesi
kes lähevad
külmas ja rõskes õhtus.
Nad lähevad
ja lähevad
ja nende ümber
võbisevad varjud
ja minek on lõpmatu eemaldumine.
Aleksander Suuman
Sa võiksid küll toksida uuemat Karevat, seda mul ei
ole.
Nimi:
tuleke
21.02.2005
E-Mail:
10:29
mul kahh noorem Kareva üsna peas
ja runnel kahh mul nii meeldib
ma kunagi oma "kodu"foorumisse sellesamagi luuletuse (Ma
tean, et ma tulen kord jälle) viinud.
tegelt on see siin ka olemas mu meeli
mis ma nüüd siia tooks siis?
et siis ikka veel jätkuvalt Karevat
muigan siin, et peaks lihtsalt võtma kogude kaupa ja
kõik (Kareva) luuletused siia toksima
*
Ma olen Sina.
Sellel selgel tunnil
on tähed ehmatavalt lähedal.
Käe sirutan kui üle kuristiku.
Hetk sõrmeotsal peatub - aegkristall,
mis läbi valgustab kõik.
Terve elu.
Oh otsija, kas leidsid midagi?
Jah - lapsesilmil järsku vaatab otsa
me armastuse ärkvel igavik.