Rein Mets / sokrates e-mail
| Rein Mets | Artiklid | Homokultuur | Homokunst | Foorum | Külalisteraamat |






FOORUMID


KÕIK FOORUMID...


Luulefoorum
09.12.2002

Vastu tulles oma DELFI söprade soovile, avan luulefoorumi. Tänud ANNile ettepaneku eest, mille siin ANNi loodetavasti lahkel loal ära toon.

Tere tulemast luuletama ja luuletustega!

[Sissekandeid kokku: 531]


Nimi: Tiugu
04.12.2004
E-Mail:
11:01

Mõttega me loome tulevikku,
tegudega näitame ent minevikku:
seak on sõjad, vaen ja viletsus,
praegugi nii mõtleb meie valitsus,
et Iraaki tuleb jõuga aidata -
orjana ju tuleb ennast näidata,
sest et seda ootab rikas lääs...
aga see ju pole väljapääs!


Nimi: likka
28.10.2004
E-Mail: likka@hotmail.com
11:43

Nyyd istun siin yksinda
meel on mul kurb
väljas ulub tuul ja pyssist
lenab kuul
See oligi mu viimne möte
et kogu maailm on yks igavene
pete
Oli kord justkui unelm ta
vahel täitsa reaalne, aga alati
nii karm
Vahel paistis höbedane kuu
mu aknast sisse ja hunt hulgus
nii heledalt
mu mötted sest läksid segi
ei teadnud isegi enam mis endaga
tegin...


Nimi: elaskord
11.10.2004
E-Mail:
22:02

Elle Niit

Kui oleksin tundnud sind varem,
siisoleksin kinkinud sulle
oma kollase lumelabida,
oma punase liivalabida
ja sinise ämbri
kus taevatähed peal.

Kõik võilillemurud oleksin ma andnud sulle
ja liivaaugud ja kekskastiplatsid
ja puiesteed kõik, täi lehti ja kastanimune
ja kõige pikemad liukohad rentslis
mis teada.

Ja tünnid kõik vihmaveetorude al
mustläikiva veega,
mustläikiva põhjatu veega
mustläikiva vee kõnega
taevast, puuladvust
ja pilvedelennust
(mis imelik alltekst nii ülev)

Ja sellestki veidrast, mis
vaadates sinna
tõusis mu kurku
nagu lind
nagu hing
nagu kumalane

Ja ma isegi usun,
et kollase karu,
oma kulunud ninaga kollase karu
kõigi saladustega, mis temas peidus
oleksin andnud ma sulle-
päriseks.
Ja nutnud siis küllap,
teadmata ise
kas kadedast meelest või rõõmust


Nimi: Karl Ristikivi
07.10.2004
E-Mail:
15:24

Imelised, pehmed, hallid,
ärarääkimata kallid
on su silmad sumedad.
Tantsib säde kullakarva
aga harva, üsna harva
peegeltähed tumedad.

Ikka mööda, pärivere,
üle noore avamere
põgeneb su siiras pilk.

Ja sa ise vist ei teagi,
et nii peagi, et nii peagi
aurab kõrbes vihmatilk.



Nimi: Karl Ristikivi
07.10.2004
E-Mail:
15:23

Minagi olin Arkaadia teel,
kuigi ma sündisin saunas.
Mõnikord mõtlen: ma läheksin veel,
muretu nooruk Arkaadia teel,
marssalikepike paunas.
Aga ma tean, et kaotasin käest
tee juba enam kui ammu,
ja et ma üksinda enese väest
leiaksin tee, mille kaotasin käest,
selleks ei ole mul rammu.

Kuhu ka lähen, seal vesi on ees,
vesi ja kõledad kaljud.
Lahkunud viimne kui lootsikumees,
lahkunud lauldes, et vesi on ees,
nii nagu laulavad paljud.

Nõnda ma istun ja tõesti ei tea,
vanduda ennast või saatust.
Ärge vaid öelge, et nõnda on hea,
nõnda on elu ... Sest teie ei tea,
ei tunne mu isamaatust.





Nimi: Sergei Jessenin
07.10.2004
E-Mail:
14:13




Ah, kui palju on kasse maailmas
ei me lugeda jõua neid.
Lõhnav lillhernes unes mul ilmus,
tähti heliseb siniseid.

Oli unes või oli see ilmsi -
kauge mälestus mällu poeb -
ahjul mõnuldes jälgis mind silmsi
nurru lüües mu kassipoeg.

Laulu ümises vanamemm, kudus,
äkki kargas mu terane
kiisu, kes senini vaikselt tudus,
tiigrina lõngakerale.

Aeg läks. Vanaätt viimaks jäi üksi.
Ja kui aastad said nädalaist,
tollest kassist sai kõrviku mütsi,
mille ätt kandis räbalaiks.





Nimi: tuleke
17.09.2004
E-Mail:
00:44

nii imelikult muutus nende elu
kui jäeti flirt ja jäeti keskustelu
nad olid äraarvamata vaiksed
ja endalegi harjumatult paiksed

nii liigne naer kui häbelikkus hajus
ja kumbki teineteise hõlmas tajus
et kõigest mis nüüd nende sisse loojus
jäi ümberringi õhetama soojus

Viiu Härm


Nimi: tuleke
17.09.2004
E-Mail:
00:35



vaikime sest udu
kerkinud on suuni
aga vaikus kasvab
välja otse luuni

kasvatame vaikust
juba läbi luudest
kalliski ei ütle
rääkimata muudest

sõnadest mis lõhuks
vaikust meie ihus
siis kui hing on kinni
teineteise pihus

Viiu Härm


Nimi: August Sang
14.09.2004
E-Mail:
21:05

VÕILEIB SUUDLUSEGA


Koidusära tornitippudes.
Kogu linn on suitsulippudes.



Ärkamise ärev, rõõmus rutt.
Elu hääled. Laste naer ja nutt.



Ema mudilasi teele seab,
paitab, tõreleb ja silmas peab,



kas on korras sukad, pihikud,
kas on kaasas koolivihikud.

Võileib pauna, suudlus palgele.
Anna, väänkael, valu jalgele!



Leib ja suudlus - õnne alammäär.
Sooja sõnata jääb tuimaks leivakäär.

Süda panetub, kui päeva alata
tihti ilma leivapalata.



Oh mu linn, töösuitsulipuline!
Olgu ikka nii su ärkamine!



Tõusku korstnaist kuldsed suitsujoad,
päikese poole olgu kõik toad,



et ei kuivaks rõõmu lättesoon,
et ei puuduks lihtne reisimoon -



võileib pauna, suudlus palgele.
Nendest inimlaps saab jaksu jalgele,



jaksu jalgele ja jõudu hingele,
toitu kärsitule pingele.

1959




Nimi: Anna Haava
03.09.2004
E-Mail:
15:21

"Ei saa mitte vaiki olla"
1890

Ei saa mitte vaiki olla
lauluviisi lõpeta’,
vaikimine oleks vale,
sunniks südant lõhkema.
Tahan õige tasa laulda,
tasa kannelt helista’,
et ei sind, mu kõige kallim,
lauluga ma tülita.
Aga kui torm minu kandlelt
kostab siiski kõrvu sull’,
siis sa ise oled süüdi:
miks nii armas oled mull’!


<< | 1-10 | 11-20 | 21-30 | 31-40 | 41-50 | 51-60 | 61-70 | 71-80 | 81-90 | 91-100 | 101-110 | 111-120 | 121-130 | 131-140 | 141-150 | 151-160 | 161-170 | 171-180 | 181-190 | 191-200 | 201-210 | 211-220 | 221-230 | 231-240 | 241-250 | 251-260 | 261-270 | 271-280 | 281-290 | 291-300 | 301-310 | 311-320 | 321-330 | 331-340 | 341-350 | 351-360 | 361-370 | 371-380 | 381-390 | 391-400 | 401-410 | 411-420 | 421-430 | 431-440 | 441-450 | 451-460 | 461-470 | 471-480 | 481-490 | 491-500 | 501-510 | 511-520 | 521-530 | >>
© Rein Mets 2002