Rein Mets / sokrates e-mail
| Rein Mets | Artiklid | Homokultuur | Homokunst | Foorum | Külalisteraamat |






FOORUMID


KÕIK FOORUMID...


Luulefoorum
09.12.2002

Vastu tulles oma DELFI söprade soovile, avan luulefoorumi. Tänud ANNile ettepaneku eest, mille siin ANNi loodetavasti lahkel loal ära toon.

Tere tulemast luuletama ja luuletustega!

[Sissekandeid kokku: 531]


Nimi: veel
13.01.2004
E-Mail:
15:00

Ernst Enno


MINA


Igavesti vulisev oja olen ma,
Igavesti igatsev laulja, rändaja.

Kus on minu tunde vaiksed allikad,
Kuhu merre kustuma mõtted sõuavad?

Igavesti pärija helin rändan ma,
Oja kahe vahuva, toitja haruga:

Ühes mure juttu loob kurba südame:
Pimedus on kuningaks pandud kõigele!

Teises rõõm nii läiklevat sära hinge koob:
Valgus, valgus vabadust kuldset ühes toob!

rõõmu, mure vulisev oja olen ma,
Kahest kokku igatsev laulja rändaja.



Nimi: sokule
13.01.2004
E-Mail:
14:55

Ernst Enno


INIMENE


Üks õnnis minek kujunedes iseendasse,
Kui olek lapseks kogu elu saladusele.
Et leida oma loomus kõige ilma algust
ning sulatada endast iga asja valgust.

Ja siiski valutare hääle, mõru kurnaja,
Kõik vere sisse uputaja, maru lõhkuja,
Et tuhaski veel kaugele jääks õnnis rahu
Ja üksi pimedusel oleksd ilmas mahu.

Üks võitlus: saagu hangunud mullast valgus
jällegi,

Surm olgu pühitsetud eluloojaks tagasi!
Nii tõuseb ilm, mis vaevleb endasünnituses
Ning läeb ja tuleb armastuse saladuses.



Nimi: E.E.
12.01.2004
E-Mail:
08:23

HIRM

Su ümber tunnist tundi kaitsvat valli
mu mõte looma peab, et kurja väe
see tõrjuks eemale, kui ka ei näe
sa ise ähvardust ning jätkad tralli.

Kuid selle tunde, eheda ja kalli
saan endale, kui sirutan vaid käe...
Ja võõras pilk ei tungi läbi mäe,
mis tummalt endas kasvatab kristalli.

Üht ainult kardan: ehk mu mõtte jõud
vaid hetkeks loidab ja sind kaitsmast lakkab,
nii et ühtäkki ahistus ning õud

su ligi pääseb, rõhuma sind hakkab...
Kas hirmupaine, mida tunnen nüüd,
siis suudaks üles kaaluda mu süüd?

(Kalju Kangur)


Nimi: ANN`ilt
25.11.2003
E-Mail:
07:20

aitäh, Sulle, ja soojad tervitused Rootsimaale,

Soku, armas sõber, ja Allanile!

leidsin täna Sinu lemmiku, _grand lady_ Ave Alavainu
luuletuse mida enne polnud lugenud.. see Sulle siis, sinna
teisel pool vett !


Ave Alavainu

Kui inimene astub mööda teed,
siis teab ta kindlalt -
midagi on ees
ja midagi jääb kindlalt seljataha.
Kuid kui ta rügab läbi teetu
metsa,
siis võib ta komistada
kännu otsa
või joosta lihtsalt peaga
vastu puud.

Kui inimene läheb läbi metsa,
siis on tal lootus -
ükskord mets saab otsa,
kuid pole kindlust,
mis on metsa taga.
Seal olla võib ju sootuks
teetu meri,
või soo, kust tuleb minna
mätasperi,
või kõrb, või mäed, või hoopis
miskit muud.

Kuid inimene sõuab merel,
sõuab,
soos sumpab, kõrbest läbi
mäele jõuab
ja kogu hingest eitab
valmis teid.
Ta otsib küsimata
küsimuste vastust
ja loobub tõest,
nii ammu avastatust:
jääb ellu see, kes teedele
on truu.

***


Nimi: ANN
15.11.2003
E-Mail:
23:49

Tere, armas Sokrates!

nii ammu pole siia midagi kirjutanud.. nüüd siis
kirjutan. head Sulle ja kõigile luulesõpradele!

ja tänan delfikat Toomast-Dudet, kes mu palvel selle
lulla delfisse kribas.. nii et mina pole siin miski ega
keegi kui et mulle see väga meeldib! ja tahan selle
siiagi talletada.


Betti Alver
TÄHETUND

Mis küsib elulahkmel heitlik maru!
Kuid sina enesele annad endast aru.

Ja olgu öö kuitahes pikalt pime -
sa otsaeest ei pühi oma nime.

Puulehtki vaatab valgust, vajub vette
koos teistega. Ja siiski omaette.

Sul puudub sirav siht? - Eks mine
ja taipa, mis on aina tarbimine.

Kas tead, mis heldemaks teeb tasapisi?
Miks julm ei olda iial juhtumisi?
Miks lillekiivrid roostega ei kattu?
Miks elu tähetund on kordumatu?
Miks tulukene tuisuööde kestel
ei kustunud, ei kustu inimestel?

Eks küsi endast parematelt.
Eks küsi surnutelt. Ja elavatelt.

Kuid ära iial küsi kaduvikult
sa enam neid, kes läksid juhuslikult
kottpimedasse läbi leeteluha.

Oh usu, nendele on ükstapuha,
kas laevamees kord sõudis laternata
nad kaotsi meelega või kogemata.

.. ..

Soku! kallistan!


Nimi: hando runnel
28.10.2003
E-Mail:
22:02

vasika sünd



must mullikas, punane mullikas
korda karjateel kokku nad said.
esiti võõriti vahiti, siis hullati juba,
siis jahiti
ja öölõhnas augustikuuselt
ja maa laulis ristikusuuselt,
must mullikas tiineks jäi.

see talv tuli teistmoodi talv.
must mullikas köideti lööga
ja viidi lüpsitalli
kui teised ta kasuõed kõik
jäid lööma veel mullikatralli.

neil pikkadel talveöödel
kui uned said aegsasti otsa,
ta teistele pimedas pihtis
küll krjamaal käimisest tunasest
küll hakkajast pullist punasest
küll sellest, mis oodata nüüd.

ja jõudiski kätte see öö
kui lüpsja ei läinudki magama,
vaid jäi, et mullikat valvata,
sest nii oli tema töö.

öö otsa ootas- ei midagi.
kell olla võis umbes viis
kui karjanaine surmväsinud
jäi korraks tukkuma siis.
vast pooleks tunniks, ei enamaks
tal sõba läks silmale,
kuid just selle samuse puhu sees
tuli vasikas ilmale.

ja lebas nüüd valgetel õlgedel
ses hommikus sinises.
must lehm teda lakkudes
ise õrnalt inises.


***



Nimi: Mihkel Väljaots
10.09.2003
E-Mail:
12:54


Oled see, kes annab tiivad,
mis mu Eedenisse viivad.
Oled soojad rannaliivad,
tekitad mus tunded kiivad.

Oled minu müts ja oled minu tagi.
Olen sinu trussikud ja olen sinu nagi.
Oled minu kaelakee ja oled minu vöö.
Olen sinu päev, romantiline öö.

Oled minu mõtteketi esimene lüli.
On vähe öeldud, kui ma ütlen, et sa oled üli.
Oled see, kes ütleb: “Ära anna alla veel!”
Oled see, kel minu üle siiralt hea on meel.

Oled see, kel armastus nii kiirelt voolab veenis.
Oled see, kes katsub mind ja kõvastub mu peenis.
Oled see, kes usub mind, ei pööra ära pead.
Oled see, kes piiks piiks piiks, no küll sa ise tead.

Oled see, kes hoiab mind, ei lase lahti eal.
Oled see, kes õhtuti... ratsutab mu peal.
Oled lootus, minu tugev parem käsi.
Armastan sind! Armastan sind! Kordamast ei väsi.



Nimi: Annilt
16.08.2003
E-Mail:
08:33

Karl Ristikivi

Ka sisaliku tee kivil jätab jälje,
kuigi me seda ei näe.

Iga mõte, mis tuleb ja läheb,
jääb kuhugi alles.

See, mis sa naeratades kinkisid,
võib kunagi otsa saada,
aga naeratus jääb.

Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud,
jääb igavesti ootama.

Isegi ütlemata jäänud sõnad
on mõttes öeldud
ja kuhugi tallele pandud.

Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv
saab täita aja ääretud salved.
Kuidas muidu üksainus silmapilk
võib kivi paigalt veeretada.

See, kellele on vähe antud,
kannab seda oma südame kohal.
See, kellele on palju antud,
pillab kõik käest maha.

Kõigi teede pikkus ajas on võrdne.

--



Nimi: SÕBRA KÄSI
16.08.2003
E-Mail:
08:31



Ma tean su unelmad mu hävitavad kord
Siis seisan ihuüksi ümber laiub kõrb
Ei jõua allikani kuidas ka ei püüaks
Kuis sinu hääl ka eemal mind ei hüüaks

Sa ära siiski kutsumast mind väsi
Sest öö on pikk kui puudub sõbra käsi
Sa ära iial kutsumast mind väsi
Sest sõbra hääl on nagu toetav käsi

Kui kõrged kaldad paeluvad su pilku
Silm otsib kaugelt virmatule vilku
Sa oled teel su täht on ikka hele
Sul pole aega mõelda mahajäänutele

Sa ära siiski kutsumast mind väsi
Sest öö on pikk kui puudub sõbra käsi
Sa ära iial kutsumast mind väsi
Sest sõbra hääl on nagu toetav käsi

Ja tõusuveed su laeva viivad ära
Ei kustu kaugel lummav tähesära
Vaid kustud sina teadmatagi ette
Et kuskil minagi siis vaikselt vajun vette

Sa ära siiski kutsumast mind väsi
Sest öö on pikk kui puudub sõbra käsi
Sa ära iial kutsumast mind väsi
Sest sõbra hääl on nagu toetav käsi
by Urmas Alender


Nimi: Doris Kareva
06.08.2003
E-Mail:
00:09

Oli tuul, suur tuul sel päeval
ta lahti ei lasknud mu kätt
kui tahtsin tõmmata ära..

ma mõtlesin -
teised näevad..

ma kartsin ta silmade sära,
kui ta mind vaatas..

see võllaroog, kelm, ja lurjus
keda igaüks häbistas..

ei kurjus, ei pilge, vaid kurbus
ta pilgus mind läbistas..

kes ise ei julge olla
see teise valgust ei salli

tuul tõstis ta punase salli
see loitis kui tulehaav..

ega me tea mis on taga
rohkem kui seda mis ees
ta lausus: jää jumalaga!

mu hinge hakkas see mees
ta troostitus tões ja vaimus
ta minek viimseni vaba..


<< | 1-10 | 11-20 | 21-30 | 31-40 | 41-50 | 51-60 | 61-70 | 71-80 | 81-90 | 91-100 | 101-110 | 111-120 | 121-130 | 131-140 | 141-150 | 151-160 | 161-170 | 171-180 | 181-190 | 191-200 | 201-210 | 211-220 | 221-230 | 231-240 | 241-250 | 251-260 | 261-270 | 271-280 | 281-290 | 291-300 | 301-310 | 311-320 | 321-330 | 331-340 | 341-350 | 351-360 | 361-370 | 371-380 | 381-390 | 391-400 | 401-410 | 411-420 | 421-430 | 431-440 | 441-450 | 451-460 | 461-470 | 471-480 | 481-490 | 491-500 | 501-510 | 511-520 | 521-530 | >>
© Rein Mets 2002