Ohohh!

Õnne!

Olge tublid:

Kõik need vinged kodu kassid,
tantsigu te ümber valssi.
Ja et eal ei ütleks tere
teile musta kassi pere!

-kuuline laps juba mõistab nii mõndagi ;-)
sünnipäevaks üks lulla Sulle ka, kallis
Sõberike!


MA ARVASIN

Ellen Niit

Ma arvasin nõnda, et meri
on alati sinine
ja varjatud kullateri
täis on viimne kui inime.

Et merel sõites tuleb
julgelt tuuli trotsida
ja väsimust võites tuleb
ilmast imesid otsida.

Ma sõudsin, südames õhin,
ümber lained sumasid,
taevarannad ja merepõhi
mulle vastu kumasid.

Sain teada, et meri harva,
õige harva on sinine
ning et tühi ja halli karva
on sageli inime.

Nägin maid ma, mis järvetud, jõetud,
tolm ja põrm, muud ei olegi,
inimlapsi, kes mullast on võetud,
kus kulda polegi.

Kuid ma arvan, et siiski tasub
olla, eksida, ihata,
teada tahta, kus tera asub,
armastada ja vihata

Ning näha, et hallimast hallim
meri vahel on sinine,
ja tunda: on kallimast kallim
kullateraga inime.

/Sokule. 5-kuusele :-)

... VÕI OLI SELLEKS LOODUD TA,
ET KAS VÕI ÜHEKSAINSAKS VIIVUKS
SEAL, KUS SU SÜDA, VIIBIDA?...

Ivan Sergejevitš Turgenev

Su silmist roosiõielehti korjasin ma eile õhtul
sülemi

Su lähedus mind täitis,
täitis üleni
Su ümber olnud nähtamatu sõõr mind hellelt
embas

Su juures ennast tunnen iseendas
Mu südames on rohkem sind kui kedagi...
/mina/

Meelde tuleb Alliksaare 'kuniks sydant ei murta,
kuniks veetleb meid mäng' aga ka 'kes mängib masti,
saab purje pealekauba' :)

Helvi Jürisson

Kuidas saab olla, et kevadetuul
aina mu toas on, mu põsel ja suul,

et ta puhtaks peseb mind võlgadest,
et ta hoiab, hoiab mind õlgadest?

Kujutluskergena laialt teen tiire,
lähenen sulle ja lõhun su piire.

Mida mul olla, mida mul minna -
hinge teen lahti, las tuul tuleb sinna!

Doris Kareva

Miski heljus läbi ruumi;
helevalge lind
põikas, puutus, lõikas luuni,
läbis seestpoolt mind.

Otsekui üks imevägi
oleks ohanud,
nägin seda, mida elus
olin kohanud.

Korraks värahtasid klaasid,
siis jäi jälle vait.
Väljasurnud peopessa
ilmus valguslaik

Doris Kareva

Külm küll,
kuid Sinu huulilt hoovab sooja
ning õnnistavat rahu.

Imelik,
kui piinarikkana see päev läks looja,
kui lähedal näib leebe igavik
nüüd - tunned Sa?

Täis tähti talvetaevas.
Kuu ujub kõrgel külmetaval veel.
On, otsekui me viibiks veidras laevas,
mis läbi õhu lõpmatusse teel.

Mari Vallisoo

PÄRAST

Hein niitmata Õitses
Lõhnas
Hiirehernes ja tõrvalill

Seal vanaeit lapsega läks
Üks neist oli kummargil
Maa kohal Ta raudrohtu korjas
ja nõmme-liivateed

Pärast neid tulid suured sajud
sõjad surmad ja silmaveed

Doris Kareva

Läks unes segi -
Sina see või mina?
Ükssama nägemus,
ükssama hing.

Laps valgeis riideis.
Üle õrna haua
suur elupuu,
ta võras väike lind.