KÃIK ON
olemas, ka see, mis tuleb
või ei jõuagi. Ah, käte vahelt
varisemas iga kingitus.
Ainult mõistmine on meie mõõduks,
ainult osadus on meie osa.
Hingan - kõik, jah,
kõik on armastus.
Nimi:
ANNilt veel
25.04.2003
E-Mail:
00:51
Doris Kareva
Kas tead, et Su kirjade kirkus
ületab tähesära?
Ei jõua, ei jõuagi juua
neid vaikusevarjundeid ära -
öö pooldumas peegleiks.
Neis iga Su sillerdav silp,
see kõlab kui pilgeni karikast
viimaks vallanduv tilk,
kui karjatus, palve, kui leek
üle ristatud käte.
Mu armas, kas tead, et see valu
on ülemlaulude läte?
Nimi:
ANNilt
23.04.2003
E-Mail:
21:46
DORIS KAREVA
Jääb mõne hetke mõistatuslik ilu
me hinge kumendama ka veel siis,
kui kõik on kadund. Meeleheite ringid
järk-järgult kaovad tumenevas vees.
Ei tea, miks tookord tõrjusin
Su kingid.
Siis küünlad põlesid, siis loitis pidu
all lumelummuse kristallpalees...
Nüüd, lugedes Su vaikseid
nappe ridu,
ma kummardan
Su kauniduse ees.
Nimi:
Mari-Leen
22.04.2003
E-Mail:
12:41
Poees sõprusest
Ave Alavainu
Sõprus ei küsi,
kui palju sa kaalud,
oled Veevalaja,
Kalad või Kaalud.
Sõprus ei küsi,
kus olid nii kaua –
kui tuleb sõber,
katad vaikides laua.
Sõprus ei küsi,
oled kaugel või ligi:
sõber teab niigi –
kui pidi, siis pidi.
Sõprus ei küsi
“Kas oled mu sõber?”, –
ta tuleb su karguks,
kui su ihu on nõder.
Ta ei küsi, kui pruut
“Kas olen sul ainus?”. –
ta toob pudeli veini
ja toetab su vaimu.
Sõprus iial ei küsi,
kes noorem, kes vanem:
ta on nagu vein –
mida vanem, seda parem.
Arm on nii üürike,
sõprus nii püsiv.
Mina ta vanust küll
iial ei küsi...
Nimi:
sokrates
22.04.2003
E-Mail:
11:11
JAAN PAAVLE
KAS SA LÃBI PIMEDUSE
Kas sa läbi pimeduse
vastu oskad mulle tulla?
Kas sa naeratades suudad
maha raputada mulla?
Kas sa kavalust ja riski
ühteviisi valitsed?
Kas sa mure topeltviskit
jood ja ennast talitsed?
Kas sa läbi pimeduse
vastu oskad mulle tulla?
Kas sa naeratades suudad
maha raputada mulla?
9/13. nov. 79
Imukvere- Tallinn
Nimi:
sokrates
22.04.2003
E-Mail:
10:57
JAAN PAAVLE
mul on valgusega oma salaliit
kui ta tahab ära viib mu siit
väljakuid ja nuge haljastab
kindla käega täkku valjastab
mul on valgusega oma side
oma bisness mäng ja pide
mul on valgusega oma teod teha:
valgustada inimhinge keha
mul on valjusega oma salaliit
kui ta tahab ära viib mu siit
1977- 78
Nimi:
sokrates
22.04.2003
E-Mail:
10:52
JAAN PAAVLE
LUULE
hoiad ja kätel kannad
nagu väsinud last
Suud talle ja rinda annad
omaks hüüad ja kallimaks
see on mida võtta ei saa
ja anda keegi ei jaksa
Ãle iilidest valge maa
valu kihutab ratsa
1979
Nimi:
sokrates
22.04.2003
E-Mail:
10:47
JAAN PAAVLE
Peeter Mudist
On põlev inimene sinu pildil
ja ma ei küsi: kust ta sinna sai?
On sõnad tihti nagu sildid
Kuid sinu hing- kontuurid vaid?
18. 06. 1980
Nimi:
sokrates
22.04.2003
E-Mail:
10:43
JAAN PAAVLE
LOOMINE
Et on nii kauneid inimesi!
kuidas nad siia said?
Arvan, nad jumal tegi
keset räästatud maid
sõdade vaheajal
kui taevas ei olnud pilvi
selg vaevakaskede najal
välja mõtles meid kinnisilmi