Rein Mets / sokrates e-mail
| Rein Mets | Artiklid | Homokultuur | Homokunst | Foorum | Külalisteraamat |






FOORUMID


KÕIK FOORUMID...


Luulefoorum
09.12.2002

Vastu tulles oma DELFI söprade soovile, avan luulefoorumi. Tänud ANNile ettepaneku eest, mille siin ANNi loodetavasti lahkel loal ära toon.

Tere tulemast luuletama ja luuletustega!

[Sissekandeid kokku: 531]


Nimi: ANNilt
21.04.2003
E-Mail:
23:08

Ave Alavainu

Hoian pärlikeed peos,
see on ilus.
Ilus mustadest pärlitest kee.
Vaatlen andi
ja paitan
ja silun,
ei tea, kelle kingitus see?
Panen kaela ma
tundmatu kingi.
Surun rinnale, rinnale - ah!
Kuulen lõksatust ukselingi..
minu rinnal on mustsõstramahl.


Nimi: ANN
17.04.2003
E-Mail:
01:22

Betti Alver

Korallid Emajões


Ikka meenuvad minutid
millal
viras vikerkaar
üle vee.
Me seisime raudsel sillal.
Sinu ees oli
raudne tee.
Aeg raputas aardeid mu ette.
sinu ees oli
raudne tee.
Raudsillal
viskasin vette
ma punakorallidest
kee.
Kõik mu aegade aarded on hallid.
Jumet
pole ka jumalatõel.
Veepõhjast
vaid punakorallid
vahel vilavad
Emajõel.


Nimi: sokrates
17.04.2003
E-Mail: ANNILE***
00:16

Oh ANN, OH ANN...
mul pole sönu...
Oled kallis mulle.
Kallim kui lihane öde....

soku


















Nimi: ANN
16.04.2003
E-Mail: Sokule aitäh!!
23:32

SINULT ma just olen õppinud seda headust, ja leebust, ja
kõikemõistmist, ja muud.. ja sain kinnitust sellele,
et inimene peab jääma inimeseks.. kes ta ka ei ole,
kallis Soku!


SINULT ma õppisin seda et väike võib olla suur..
suurem kui ükski "suur"!!


ann ei ole "suur vaim", armas Soku!

vaid just täpselt samasugune "väike" nagu Sinagi!!
kes on suur ja kes on väike?? kes meist teaks?


maitea kuidas Sina loed ja kuidas mõtestad seda Doris
Kareva luuletust.. selle ta kirjutas päris alguses..
esimeste seas mis ta avaldas.. aga mulle see meeldib, Soku,
ja see on minus..


Doris Kareva
MATUSED

kartsin paljusid asju
joodikuid koeri ja pätte
üksiolekut pimedas
sattumist miilitsa kätte

kartsin ka siis kui peiesid
vastasmajas kord peeti
mustal surnuvankril kui kirst
väravast välja veeti

vanker kividel kolises
aedades lõkendas suvi
korraga - rataste alla jäi
haige jalaga tuvi !

keegi ei märganud juhtunut
keegi kui polekski näinud
minagi siis alles toibusin
vanker oli kui läinud

tänavale ma jooksin
kuid.. midagi ei olnud teha
nutta tihkudes matsin siis
aeda ta surnukeha

väiksele hauale laotasin
valget ristikheina
ainuke olin - kes MATUSTEL
hukkunud tuvi leinas

maailma suur ülekohus
sulas mu silmavette
nüüd .. ma enam ei nutaks
nüüd ma maksaksin kätte....


/Sokule.. heale sõbrale.



Nimi: sokrates
16.04.2003
E-Mail:
22:03

Tänud ANN! SA SUUR VAIM!
NUTAN SUURE HÄÄLEGA!:::::::::::.


Nimi: ANN
16.04.2003
E-Mail:
20:47

Hando Runnel

MA TEAN ET MA TULEN KORD JÄLLE

Ma tean, et ma tulen kord jälle
ja hakkan sind nõudma taga
ja otsima igat su jälge,
kus kunagi kohtus me rada.

Mu tulek on aimates tunda –
siis kuulda võid öölinnu karjet.
On hämarad ööd minu tundlad,
neist pidet saan leida ning varjet.

Kõik muistse, mis vajunud liiva,
mu tulek taas äratab üles,
ehk küll teda kurjalt ja kiivalt
aeg-unustus peab oma süles.

Siis nõuan ma taga sind jälle,
me päevi, neid väheseid liiaks.
Ning tundi ma kardan, kus jälle
mu pihust kõik pudeneb liivaks.


Nimi: ANN
16.04.2003
E-Mail: kõigile vabadele..!
20:40

Hando Runnel

LAUL

Tule mulle tuulepühaks,
tule mulle metsamühaks.
Tule vaikseks halapajuks,
tule leebeks lumesajuks.
Tule tõttel kevadojaks,
tule lauljaks linnupojaks.
Kui ei tule, kui ei taha,
kõik mis kuulsid, mata maha.


Nimi: ANN
16.04.2003
E-Mail: Soku´le
20:35

Hando Runnel

MA ÕNNISTAN SIND ÕNNETUT

Ma õnnistan sind õnnetut,
ma kallistan sind kahvatut,
ma puudutan su poikvel huult,
ma kamaluga kannan tuult
su põue, mida palavik
on põletamas salalik,
ma osatan su ohkamist,
ma ootan homset kohtamist,
siis õnnistan sind õnnetut,
siis kallistan sind kahvatut,
kui püsib-küsib palavik,
su armastus, see avalik.


Nimi: ANN
16.04.2003
E-Mail:
20:33

Hando Runnel

ERILINE

Äkki ma kirgan headust
mitu ja mitu kvanti,
imestan ise, mis ajast
mulle see vägi anti,
kust on pärit see aare,
mida nüüd heldelt jagan,
ilmselt on olnud side
kellegi elavaga,
kellel on võimsad varud
headusi hinge taga,
kes on mu kõrval seisnud,
märkamatuks jäänd aga.
Polnud tal vaja võtta
mingeid relvi, ei raudu,
oma headuse andis
paljalt pilkude kaudu.


Nimi: sokrates
15.04.2003
E-Mail:
21:56

ARTUR ALLIKSAAR


Nüüd läbi unuvate õhtute
kaob mõte nagu hilinenud regi.
Kõik ilu, mis sa jõid, ei hävine,
ta magusust jääb küllalt janussegi.

Et sinu tee on meeletuse tee
ja sinu laul ei kuulu kellelegi,
sa oled võlgu ainult sellele,
kes rõõmu lõi ja kannatuse tegi.

Su tundeid mingi tuul ei puhu ära,
on piiritu su riik ja rajatu su piin
kui mägestik, kus ükski jalg ei astu.

Just siis, kui kõige heledamalt särad,
tuhm kaduvik su saagiks valib siin
ja surub näoga igilume vastu.




<< | 1-10 | 11-20 | 21-30 | 31-40 | 41-50 | 51-60 | 61-70 | 71-80 | 81-90 | 91-100 | 101-110 | 111-120 | 121-130 | 131-140 | 141-150 | 151-160 | 161-170 | 171-180 | 181-190 | 191-200 | 201-210 | 211-220 | 221-230 | 231-240 | 241-250 | 251-260 | 261-270 | 271-280 | 281-290 | 291-300 | 301-310 | 311-320 | 321-330 | 331-340 | 341-350 | 351-360 | 361-370 | 371-380 | 381-390 | 391-400 | 401-410 | 411-420 | 421-430 | 431-440 | 441-450 | 451-460 | 461-470 | 471-480 | 481-490 | 491-500 | 501-510 | 511-520 | 521-530 | >>
© Rein Mets 2002