Rein Mets / sokrates e-mail
| Rein Mets | Artiklid | Homokultuur | Homokunst | Foorum | Külalisteraamat |






FOORUMID


KÕIK FOORUMID...


Luulefoorum
09.12.2002

Vastu tulles oma DELFI söprade soovile, avan luulefoorumi. Tänud ANNile ettepaneku eest, mille siin ANNi loodetavasti lahkel loal ära toon.

Tere tulemast luuletama ja luuletustega!

[Sissekandeid kokku: 531]


Nimi: M.U.
17.03.2003
E-Mail:
15:52

MARIE UNDER

Seisatan



Kõndind nii keerukaid radu

elus, ses imetaolises paigas,

seisatan nüüd ja vaatlen...

Vaatlen end nägijaks.

Ja mõni poolelijäänd mõte

kukub ajust südame

ning küpseb sääl






Nimi: Marta
14.03.2003
E-Mail:
11:40

Lk.10,41. Aga Issand vastas ning ütles talle: "Marta,
Marta, sa muretsed ja teed enesele tüli paljude
asjadega...


Kes mõistaks neid sõnu lõpuni?...

Ikka sealtsamast vene klassikast:

Tatjana tummas armuvaevas
käib rohuaia radadel,
ei tröösti teda sinitaevas,
ei pungad lillepuhmastel.
Näol äkiline hele puna,
kui tulelõõsast haaratuna
ta seisatab, ta hingus kaob,
silm sädeleb ja kõrvus taob...
Päev kustub, kuu ent kõnnib samas
kui öövaht mööda taevateid
ning ööbik oma trillereid
on lehestikus laksutamas.

Ahjah, naljaga pooleks. On palju asju, mis "idanaabril"
head on: vodka, lubjavildid, vatijoped.. ja muidugi see, mis
eespool kirja sai pandud.





Nimi: nozy
10.03.2003
E-Mail: nozy@hot.ee
18:38

Nii tore Soku, et sa Alliksaart edasi kirjutasid. ;o)
Kuid löön kiiluks vahele ühe Juhan Saare
luuletuse

ARMASTUSELAUL

Me jõime end eile nii toredalt täis,
et pea veel tänagi ringi käib.
Käib ringi ja mõnusalt kirvendab,
õhk siniselt silme ees virvendab.

On maailm, on päike ja meie kaks -
me ei tahagi saada kainemaks.

Jäid õhtul mu soontesse kihama -
liig heledad on sinu kiharad.
Liig heledad Eestis on suveööd,
liig pikad päevad ja pingutav töö.

On mured, on rõõmud ja meie kaks -
me ei tahagi saada kainemaks.

Ma öösel ärkasin ehmudes.
Jäin purju su põskede pehmusest.
Sain aru kuu kahvatus kalkuses,
et süda ei koosne vaid valkudest.

On sõnatud soovid ja meie kaks-
me ei tahagi saada kainemaks.

Sain virgeks su käte hellusest.
Kas jätkub, kas jätkub küll ellu sest?
Mis siis kui soovide jahtudes
me kainelt ja arukalt lahkume?

On maailm, on päike ja meie kaks-
me ei tohigi saada kainemaks.


Nimi: ANN
08.03.2003
E-Mail: Sokule - kallile söbrale!!
21:40

Betti Alver

Mu juurde voogas


Mu juurde voogas sinu suurest särast
helk laias voos
ja lamp ei kustunud vaid sinu pärast
mu vaikses toas.

Kuid sinu langust nähes kuumalt läbis
mu südant pelg:
kas püsib sirgena su kõrval häbis
mu nõder selg?

Oh andesta! Ma vaatlen häbipunas
su rebit rüüd.
Kui armastada sind -- siis kunas, kunas,
kui mitte nüüd?

Ma ootan, kuni väiksed tõrud sirgund
on suureks puuks.
Mu pilk on märg. Mu salajõud on virgund.
Mu hing jääb truuks.


Nimi: sokrates
08.03.2003
E-Mail:
19:18

ARTUR ALLIKSAAR

KOLM UNESOOLOT KUULDAMATU KOORIGA


Sinu andides,
kirerangides,
mõttetangides,
vaevlevais,
kaevlevais,
aimlevais,
raevlevais vangides
elab edasi vabaduse ideaal.
Olid ikka,
oled ikka,
jätkud ikka
igal ajastul ja maal.
Sügaval su sülelohus
malbub iga ülekohus.
Oled avaraim ja ahvatlevaim pidusaal.

Oled tulihänna raksuv rünnak,
suuri varandusi varjav seek,
kihutab mu kihku sinu kämmal,
mis on loitev loits ja libaleek.

Vahel arvan, et ma sain su kätte
ja võin lõpuks täita hingekruusi,
kuid sa ühe mürgitad mu lätted,
et ma avastama peaksin uusi.

Ikka murrad sa just siis mu lille,
kui ta hakkab maitsma puhkerõõmu,
ja ma värisedes kummargille
vajun vastu sinu uhket lõõmu,

mis on ühteaegu tee ja teetus,
kramplik keeldumus ja sundiv kutse.
Olen sinust nõnda võimsaks neetud,
et mus eluks saab su tappev tukse.


Nimi: sokrates
08.03.2003
E-Mail:
19:17

ARTUR ALLIKSAAR

ANTIDOLOROSUM


Taas taganeb sind lämmatanud valu
ja lagunevaks lummuseks saab vaid.
Ei enam karda õudset surmasalu,
ta musti ohte kurikavalaid.

Mis kalliks pidasid, läks jooksujalu,
kuid hüljatultki armastada said.
Sa katsumuste koeldusi talud
niikaua kui sus virgub unelmaid.

Tean, midagi maailmas pole kaduv,
kõik naaseb kaudu kummalisi radu,
surm ainult olemisest teise retk.

Nii läbib inimhingki rännu pikkust
ja imades säält jumalikku rikkust
ta täiuslikumaks saab iga hetk.


Nimi: sokrates
08.03.2003
E-Mail: tervitused köigile
19:15

ARTUR ALLIKSAAR


OLEN ÜRGLOITSU LOGOSE LAPS


Olen öölind, südaöölind.
Ma armastan ööd, nagu armastan sind.
Kas öö mind armastab, ma ei tea.
Aga ikka on hea
Olla lind, olla südaöölind.
Mida näen,
Päevalinnud
Näha ei tohi
Ja veelvähem matkida.
Öömeres on kohutav kohin.
Neil tiivad teeb katki ta.
Olen öölind.
Öö purskuvail harjadel ööbind.
Kõikeläbistav, kõiketähistav, kõikeligindav,
Kõikesigitav ööpind
Hiidlennul viib mind.
Olen alati olnud ja siin viibind.

Iga öö on algus.
Iga päev on lõpp,
Sest ta salgab, on halbus.
Öö on õigeksvõtt.
Ööd ei saa maha pesta,
Heita ära kui tarbetut kesta.
Päev hävib.Öö kestab.
Öö on pingne.Päev lõtv.
Ööl on hinge.Päev on sihitu tõtt.

Päeval ei ole sõnu.
Sõnad leiutab öö.
Päev ei loo, ainult võtab.
Päev ei koo, aga katab,
Päev ei tea, mis on võluva mõnu.
Päev ei tea endagi sünnisõnu.
Sõnu moodustab, sõnu soodustab, sõnu hoovutab,
Sõnu loovutab öö.
Ööl on lõpmatult sõnu.
Päev neid koolutab, moonutab,
Päev neid muserdab, tasendab, masendab,
Päev puserdab nende verd,
Sest päev on kaduva vend
Ja kõduva õde.
Sõnad süvendab öö.
Sõnad hüvendab öö.
Sõnad tüvendab öö.
Ta on õilmitseb tihnik.
Ta on hiigelsuur põld.
Päev on hall.Päev on kõld.

Öö mahladest elu saab juua, et aina luua ja luua.
Öö lunastab õnne ja tõe ja paneb nad ühte.
Päev on paus keset öörühte.

Päeval on iga ja päev on igav.
Päev on vigamik.
Öö on igavik.
Öös on alles kõik asjad.
Päevades närbunu öösiti taaskasvab.

Olen öölind.
Päev on nõme ja lööb mind.
Päev on sageli röövind
Mu harduste valdused,
Lõhki röökind mu malbused
On ta valguse kalgused.
Aga öö kingib uued.
Ööl on musttuhat imelist suuet.

Ma tulen.Mind embusse sule.
Luurelennul veel hööran.
Sinu poole siis suundun.
End su hingusse pööran.
Siis sinuni saabun.
Siis sinusse suubun.
Siis sinusse sööbin ja sinus laabun.
Sus uuudun ja suurdun ja juurdun su mustas tules.

Juurdun et elama jääda.
Juurdun et harjuda hääga
Ja ülevaga,
Kõhkluste jõhkrusest,
Kuhtumisjuhtudest
Ülemaga.

Ma sinusse haardun.
Su kõrgusse kaardun.
Ma enam ei taandu.
Ma enam ei maandu.
Ma enam ei väsi, ei lagune.
Las surm olla ilusti vagune.
Ja leppida nendega,
Kes elavad surmaendega,
Paljusurnutega,
Paljussurnutega,
Paljuks surnutega.

Ma juurdun su mustas lõõsas,
Ergas ja rõõsas.
Ühelgi sinu tähel ei ole ma enam võõras,
Ka nendel, kus alles hiljuti
Olin enam kui võõras.


Nimi: ANN
08.03.2003
E-Mail: vielen Dank, Marta!
18:55

.. auch Dir alles Gute!

mit herzlichen Grüssen
Ann


Nimi: Marta
08.03.2003
E-Mail:
18:21

Kena lõppevat naistepäeva!

üks toitšikeelne:

O Jesu Christ, wir warten dein


O Jesu Christ, wir warten dein,
dein heiliges Wort leucht uns so fein.
Am End der Welt bleib nicht lang aus
und führ uns in deins Vaters Haus.

Du bist die liebe Sonne klar,
wer an dich glaubt, der ist fürwahr
ein Kind der ewigen Seligkeit,
die deinen Christen ist bereit.

Wir danken dir, wir loben dich
hie zeitlich und dort ewiglich
für deine große Barmherzigkeit
von nun an bis in Ewigkeit.

Erasmus Alberus (1510-1555)


Nimi: ANN
08.03.2003
E-Mail: meenutades legendaarset Urmas Alenderit..
15:01

Soku´le ja kõigile foorumi-fännidele tervitus
kaunil kevadisel naistepäeval! ;-)


....


Ma tean su unelmad mu hävitavad kord,
siis seisan ihuüksi ümber laiub kõrb.
Ei jõua allikani, kuidas ka ei püüaks,
kuis sinu hääl ka eemalt mind ei hüüaks.

Sa ära siiski kutsumast mind väsi,
sest öö on pikk kui puudub sõbra käsi.
Sa ära iial kutsumast mind väsi,
sest sõbra hääl on nagu toetav käsi.

Kui kõrged kaldad paeluvad su pilku,
silm otsib kaugelt virma' tulevilku
Sa oled teel, su täht on ikka hele,
sul pole aega mõelda mahajäänutele.

Sa ära siiski kutsumast mind väsi,
sest öö on pikk kui puudub sõbra käsi.
Sa ära iial kutsumast mind väsi,
sest sõbra hääl on nagu toetav käsi.

Ja tõusuveed su laeva viivad ära,
ei kustu kauge lummav tähesära.
Vaid kustud sina teadmatagi ette,
et kuskil minagi siis vaikselt vajun vette.

Sa ära siiski kutsumast mind väsi,
sest öö on pikk kui puudub sõbra käsi.
Sa ära iial kutsumast mind väsi,
sest sõbra hääl on nagu toetav käsi.


<< | 1-10 | 11-20 | 21-30 | 31-40 | 41-50 | 51-60 | 61-70 | 71-80 | 81-90 | 91-100 | 101-110 | 111-120 | 121-130 | 131-140 | 141-150 | 151-160 | 161-170 | 171-180 | 181-190 | 191-200 | 201-210 | 211-220 | 221-230 | 231-240 | 241-250 | 251-260 | 261-270 | 271-280 | 281-290 | 291-300 | 301-310 | 311-320 | 321-330 | 331-340 | 341-350 | 351-360 | 361-370 | 371-380 | 381-390 | 391-400 | 401-410 | 411-420 | 421-430 | 431-440 | 441-450 | 451-460 | 461-470 | 471-480 | 481-490 | 491-500 | 501-510 | 511-520 | 521-530 | >>
© Rein Mets 2002