Rein Mets / sokrates e-mail
| Rein Mets | Artiklid | Homokultuur | Homokunst | Foorum | Külalisteraamat |






FOORUMID


KÕIK FOORUMID...


Luulefoorum
09.12.2002

Vastu tulles oma DELFI söprade soovile, avan luulefoorumi. Tänud ANNile ettepaneku eest, mille siin ANNi loodetavasti lahkel loal ära toon.

Tere tulemast luuletama ja luuletustega!

[Sissekandeid kokku: 531]


Nimi: sokrates
08.03.2003
E-Mail:
14:47

MIHHAIL Jurjevitš LERMONTOV

Ma pole Byron! Olen küll
poeet, kes samuti kui tema
peab mööda ilma põgenema,
kuid vene hing on põues mul.
Sain temast varem tunda vaevu,
need varem murravad mu jõu.
Kui ookean täis hukkund laevu
täis hukkund lootusi me põu.
Kes mõistaks mere sünget sina?
Kes näeks mu hinge põhjani?
Suur nagu jumal olen mina,
või ma ei ole midagi.



/1832/


Nimi: sokrates
08.03.2003
E-Mail:
14:41

UNENÄGU


Federico Garcia Lorca

Külmal purskkaeval puhkab mu süda hiljukesi.

(Unustusämblik, mähi
kõik võrkudega läbi.)

Seal oma laule laulab talle purskkaevu vesi.

(Unustusämblik, mähi
kõik võrkudega läbi.)

Oma armastust pihib mu süda hiljukesi.

(Vaikuseämblik, kanna
ta üle salakangas.)

Ja tumedana kuulab teda purskkaevu vesi.

(Vaikuseämblik, kanna
ta üle salakangas.)

Külma veega mu süda end piisutas ja pesi.

(Paar valgeid, kaugeid käsi,
peatage vete vägi!)

Rõõmulauluga üles teda lennutas vesi.

(Paar valgeid, kaugeid käsi,
peatage vete vägi!)

Mai 1919


Nimi: sokrates
08.03.2003
E-Mail:
14:38

RUMAL LAUL



Federico Garcia Lorca

Ema.
Kui oleksin hõbedast
väljast ja seest.

Poja, sul hakkaks külm.

Ema.
Kui oleksin hoopis
üleni veest.

Poja, sul hakkaks külm.

Ema.
Sa tiki mind padjale
mustri eest.

Mhmh. Hea küll.


Nimi: sokrates
08.03.2003
E-Mail:
14:37

ÜLIKLIKKUS


Arthur Rimbaud

Ilusa hommiku üle rõõmustavate inimeste keskel
hüüdsid
Kesk turgu üks mees ja üks naine: "Mu sõbrad, ma
tahan,
Et see naine oleks kuninganna!", "Ma tahan olla
kuninganna!".
Naine naeris ja võbises veidi erutusest. Mees
rääkis

sõpradele ilmutusest, olles kindel selle tõelisuses.
Mõlemaid valdas joovastus.
Ja tõesti olid nad ülikud, kogu hommiku, mil eretavad
varjud tõusid majaseintelt üles, ja kogu õhtu, mil
nad

läksid seda palmiaia teed.




Valev Mirtemi tõlge


Nimi: A.T.
08.03.2003
E-Mail:
14:29

SUUDLUSTE HÄÄLI KOSTAB


Hando Runnel

Suudluste hääli kostab tänavalt tuppa,
aken on lahti, õues on augustiöö,
pime ja vormitu pehmus rullub igalt poolt tuppa,
kaugegi hääl kuuldub ja kuulmeisse lööb:
Kauge on käes, kombatav --- maailm koonduks kui tuppa,
salajaid suudlusi siinsamas avaldab öö,
alasti hääl kõlatult kukub tiinesse tuppa,
suudluse maik lööbena huultele lööb.




Nimi: A.T.
08.03.2003
E-Mail:
14:24

VÕIB-OLLA ARMASTUS ON OOKEAN


Hando Runnel

Võib-olla armastus on ookean.
Kus mina tean, kas mina mõõta saan.
Ma seisan siinpool kaldal, sina seal.
Ja armastus see mühab vahepeal.

Oh häda, häda -- ees on ookean,
kuid puudub aer, kuid puudub aeroplaan,
ja pole silda, pole laeva vees,
on üksi otsatus, on armastus me ees.


Nimi: A.T.
08.03.2003
E-Mail:
14:23

KUI SIND KIUSAB KURAT

Hando Runnel

Kui sind kiusab kurat,
hüüa valjusti: Kurat!
Kui sind jälgib jumal,
ütle julgesti: Jumal! --
ära häbene sõpru,
ära vaenlasi varja,
lahke meelega mine
väike karjalaps karja.


Nimi: ***
07.03.2003
E-Mail:
22:25

ANNA HAAVA

"Sa olesuurem kui Su saatus"

Sa ole suurem kui Su saatus
Ja kõrgem kõigist ohtudest;
Su tiibu, mis Sind kõrgel hoidvad,
Sa ära heida enesest.

Kui tuul ja tormid kohisevad,
Kui ainult oht Sul osaks on,
Kui kadund' nagu unenägu
Ja kaugel Sinust hüüs ja õnn;

Kui merest sügavam Su valu,
Maailmast suurem oht ja õud,
Kui piiramas Sind surmavarjud
Ja nõrkemas ju Sinu jõud;

Meelt Sina ära siiski heida,
Ja põrmus ära rooma Sa!
Veel tõsta silmi päikse poole,
Veel usu, looda, armasta!

Siis langeb kate Sinu silmilt
Sa ennast pilvepiirtel näed...
Mis tähendab siis oht ja saatus?
Sa leiad jälle eluteed!

Sa ole suurem kui Su saatus
Ja kõrgem kõigist ohtudest;
Su tiibu, mis Sind kõrgel kandvad,
Sa ära heida enesest!




Nimi: ***
07.03.2003
E-Mail:
22:21

ANNA HAAVA


"Ei saa mitte vaiki olla"
(1890)

Ei saa mitte vaiki olla
lauluviisi lõpeta’,
vaikimine oleks vale,
sunniks südant lõhkema.
Tahan õige tasa laulda,
tasa kannelt helista’,
et ei sind, mu kõige kallim,
lauluga ma tülita.
Aga kui torm minu kandlelt
kostab siiski kõrvu sull’,
siis sa ise oled süüdi:
miks nii armas oled mull’!


Nimi: ***
07.03.2003
E-Mail:
22:19

ANNA HAAVA

Kas see siis oligi elu?

See põgus ja rahutu unenägu –

see võitlus- ja kanatus-, loobumusahel

ja mõni heledam hetk sääl vahel –

kas see siis oligi elu?!


<< | 1-10 | 11-20 | 21-30 | 31-40 | 41-50 | 51-60 | 61-70 | 71-80 | 81-90 | 91-100 | 101-110 | 111-120 | 121-130 | 131-140 | 141-150 | 151-160 | 161-170 | 171-180 | 181-190 | 191-200 | 201-210 | 211-220 | 221-230 | 231-240 | 241-250 | 251-260 | 261-270 | 271-280 | 281-290 | 291-300 | 301-310 | 311-320 | 321-330 | 331-340 | 341-350 | 351-360 | 361-370 | 371-380 | 381-390 | 391-400 | 401-410 | 411-420 | 421-430 | 431-440 | 441-450 | 451-460 | 461-470 | 471-480 | 481-490 | 491-500 | 501-510 | 511-520 | 521-530 | >>
© Rein Mets 2002