Rein Mets / sokrates e-mail
| Rein Mets | Artiklid | Homokultuur | Homokunst | Foorum | Külalisteraamat |






FOORUMID


KÕIK FOORUMID...


Luulefoorum
09.12.2002

Vastu tulles oma DELFI söprade soovile, avan luulefoorumi. Tänud ANNile ettepaneku eest, mille siin ANNi loodetavasti lahkel loal ära toon.

Tere tulemast luuletama ja luuletustega!

[Sissekandeid kokku: 531]


Nimi: tiugu
27.01.2003
E-Mail:
14:18

Ja nende kummalised rituaalid
imelikud nipid, suusõnaline argus
suur sõnatud julgus,
kirjutajad, kuidas te kirjutate.
Kuidas tänapäeval kirjutatakse?

Enne sõda, pärast seda,
kuida kirjutatakse
kohvikus.


Nimi: tiugu
27.01.2003
E-Mail:
14:16

Mida sa mõtled loom
mida sa loodad raibe
katki on kitsas koon
ja kõhu alt haige

kõduneb maetud kont
kurat teab kelle maal
vareste vastuhääl
on su pulmaöö parlament

peremees kasvõi nähku
jah andku või tina
kurat teab kelle pihku
nüüd surud nina


Nimi: tiugu
27.01.2003
E-Mail: maale soku sõbrale
14:15

Su silmade salaviinast
igal hommikul pööritab süda.
Saan pealinnu põletada
kaardimajade söestunud tiivas.

Saan peita enda, põgeneda
peateedelt turbarappa,
et taibata, tuli ei võta
mu alalist elamisluba.

Torkab taevasse tõkkepuu:
keelutsoon ja lõhkeaineladu,
tuul õrnalt nuhib su nägu
kui kiusaja koon.


Nimi: üks luuletus
27.01.2003
E-Mail:
09:18


MARIE UNDER

"Põgenik" 1954

Murede keskel ma magasin,
vahel vaevade,
Kord veel tahaksin tagasi...
ära lõigat on tee.

Kahlasin kaelani ohakais,
orjavits veristas käed,
paremal ahistas laini pais,
vasemal surusid mäed.

Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav –
varju ei vähimat.
Valutas südames lahtine haav,
leinates lähimat.

Kord veel tagasi tahaksin
leida kodutee,
kodumullas siis magaksin
välja kõik silmavee.


Nimi: Mari-Leen
26.01.2003
E-Mail: Mari_Leen@hotmail.com
23:24

Kui ma juba siin neid luuletusi lugemas.. Mõtlesin, et
lisan ühe endagi oma siia :) Natuke ulakas on teine, aga
.. kellele ei meeldi, ärgu lugegu :)



Sind teiste seast otsin,
leian su,tean.
Vaatan ringi...
ja näe, oledki seal.

Su vallatu pilk,
su sexikas keha.
Millal lähme me koju?
Et teha…

Et saaksin põlvitada su ees…
veri keemas sees..
Kui sa mind paned.

Millal sikutad mu juukseid,
et mul paremini tuleks…
Ma oigan su ees…
kui su riist mu sees.

Mul tuleb, ma ei suuda enam!
Sa paistad veelgi kenam,
kui ka sul,
on tulekul.


Nimi: sokrates
23.01.2003
E-Mail: sokrates@reinmets.pri.ee
19:04

HEINRICH HEINE

Ei kaua petnud mind see õnn,
su suu ju rääkis valet,
kui kuri uni valdas mind,
kui nägin sinu palet.
Sai hommik, tõusis päike uus,
ja udu ajas valgus;
me ammu enne lõpetand,
kui oli tehtud algus.

* * * * * *


Kõik ammu tuhmunud pildid
on jälle elavalt meeles.
Mis on see, mis nii väga
mind vapustab su hääles?
Ära ütle, et armastad mind!
Ma tean, et möödub kevad,
ja armastus ja ilu
kord põrmu varisevad.
Ära ütle, et armastad mind!
End vaikides suudelda luba.
Ja naerata, kui roosid
on homme närtsind juba.




* * * * * *


Mind piinand ja vihastand paljud,
nii, et valge või sinine ma,
küll oma armuga mõned,
küll muud oma vaenuga.
Nad mürgitand on minu leiva,
valand mürki mu peekrisse ka,
küll oma armuga mõned,
küll muud oma vaenuga.
Kuid see, kes rohkem kui keegi
mind piinand ja kurvastand,
see vihanud mind pole iial
ega iial ka armastand.



Nimi: sokrates
23.01.2003
E-Mail: sokrates@reinmets.pri.ee
18:43

JAAN KAPLINSKI


Ma tean ma ei unusta

kunagi seda päeva

kui adusin et saan

tänada sind

hea ja halva eest

truuduse ja truudusetuse

rõõmu ja kannatuse

eest - kõige

eest mida olen

saanud tunda

sinu pärast ja

sinuga koos





Nimi: sokrates
23.01.2003
E-Mail:
18:29

MARIE UNDER

"Kontvõõras"



Ma tulen, ma tulen, tee lahti uks!

Ei aita siin nuuksumine, ei luks.



Sind tunnen ju ammu, su lapseeast,

sind välja valind ma teiste seast.



See enne sündi ju nõnda säet,

sa mulle üle antud ja jäet.



Ju iidsest ajast määrat me hõim

ning et su süda mu küna ja sõim.



Ma elan su veres kui kala vees,

kui laine meres ma sinu sees.



Ma tulem, ma tulen, tee lahti uks.

Olen mure, eks näe, kes ei alistuks.



Ma valvan – must ingel su ukse ees:

läed sisse – kui tuuleõhk minagi sees.



Kui mu enese pesa su kamber mul tunt:

tulen päeval või keskööl – murran sisse
kui hunt.




Ma jagan su leiba: su leib ja su kruus

käind enne kui sinu ju minu suus.



Su laud ja su tool – kuid alles su säng!:

sääl lokkab me kahe sigitusmäng.



Ma tulen, ma tulen, ava süda ja meel:

ning minu taga mu saatjaskond veel.



Ma tulen, ma tulen! Sa ruumi tee:

sest seekord jään kauaks, joon su viina ja vee!



Ma tulen, ma tulen. See ei tähenda hääd!

Pää kummarda maani ja – üles käed!



Ma tulen, ma tulen, tee lahti uks!

Olen mure ja teen su õnnetuks.



Raudküüsi kisun su une suust,

sa virgud kui salvat, hing pole ju puust.



Su ajju nõelu, et terituks taip:

su mällu tõved ja mõni laip.



Tead, kusagil vaikselt kannatab üks,

siis sina heitle ja aruta: miks?



Tead, kusagil saatusest ahistet kaks,

nende koorem su selga, et murdub su jaks.



Tead kusagil silmavett valamas kolm,

sest niiskub su padi ning jalge all tolm.



Ema südamehaigus ja hingepakk

sind lämmatagu kui hullujakk.



Su päevad vaid seks sulle kätte loet,

et teiste elu saaks kirjadeks sisse koet.



Ma tulen, ma tulen, mu paremal käel

ühtsoodu sa kõnnid tuldpurskaval mäel.



Sind kihutan taga, kuni maha murt

su südame jänes – olen hääd tõugu hurt!




Ma matan su suu, kui hingeldad just:

uut südant ja mälu – ja unustust!



Nii kaua sind luilutab minu lull,

kuni kustub su silmade seebimull.



Ma tulen, ma tulen, tee lahti uks!

Olen mure ja teen su õnnetuks.






Nimi: fänn
23.01.2003
E-Mail:
17:59

JUHAN LIIV


"Lumehelbeke"



Lumehelbeke

tasa, tasa,

liugleb aknale,

tasa... tasa...



Nagu viibiks ta

tasa, tasa,

mõtleks tulles ka:

tasa, tasa!



Miks nii tuksud, rind?

Tasa, tasa!

Rahu otsib sind -

tasa, tasa ...





Nimi: fänn
23.01.2003
E-Mail:
17:58

JUHAN LIIV

"Lauliku talveüksindus"

Lumi tuiskab, mina laulan,

laulan kurba laulukest,

lumi keerleb tuulehoodest,

minu süda valudest.



Lumi tuiskab, mina laulan,

laulan kurba laulukest;

lumi kogub aia ääre,

valu minu südame.



Lumi tuiskab, mina laulan,

laulan kurba laulukest,

laulan, kuni hauas kaetud

olen jääst ja lumedest.







<< | 1-10 | 11-20 | 21-30 | 31-40 | 41-50 | 51-60 | 61-70 | 71-80 | 81-90 | 91-100 | 101-110 | 111-120 | 121-130 | 131-140 | 141-150 | 151-160 | 161-170 | 171-180 | 181-190 | 191-200 | 201-210 | 211-220 | 221-230 | 231-240 | 241-250 | 251-260 | 261-270 | 271-280 | 281-290 | 291-300 | 301-310 | 311-320 | 321-330 | 331-340 | 341-350 | 351-360 | 361-370 | 371-380 | 381-390 | 391-400 | 401-410 | 411-420 | 421-430 | 431-440 | 441-450 | 451-460 | 461-470 | 471-480 | 481-490 | 491-500 | 501-510 | 511-520 | 521-530 | >>
© Rein Mets 2002