Rein Mets / sokrates e-mail
| Rein Mets | Artiklid | Homokultuur | Homokunst | Foorum | Külalisteraamat |






FOORUMID


KÕIK FOORUMID...


Luulefoorum
09.12.2002

Vastu tulles oma DELFI söprade soovile, avan luulefoorumi. Tänud ANNile ettepaneku eest, mille siin ANNi loodetavasti lahkel loal ära toon.

Tere tulemast luuletama ja luuletustega!

[Sissekandeid kokku: 531]


Nimi: Homoerotic Poems - Lord Byron
22.05.2006
E-Mail:
15:54

Stanzas

1.

Away, away, ye notes of woe!
Be silent thou once soothing strain,
Or I must flee from hence, for, oh!
I dare not trust those sounds again.
To me they speak of brighter days:
But lull the chords, for now, alas!
I must not think, I may not gaze
On what I am, on what I was.

2.

The voice that made those sounds more sweet
Is hush'd, and all their charms are fled;
And now their softest notes repeat
A dirge, an anthem o'er the dead!
Yes, Thyrza! yes, they breathe of thee,
Beloved dust! since dust thou art;
And all that once was harmony
Is worse than discord to my heart!

3.

'Tis silent all!--but on my ear
The well-remember'd echoes thrill;
I hear a voice I would not hear,
A voice that now might well be still.
Yet oft my doubting soul 'twill shake:
Ev'n slumber owns its gentle tone,
Till consciousness will vainly wake
To listen, though the dream be flown.

4.

Sweet Thyrza! waking as in sleep,
Thou art but now a lovely dream;
A star that trembled o'er the deep,
Then turn'd from earth its tender beam.
But he, who through life's dreary way
Must pass, when heav'n is veil'd in wrath,
Will long lament the vanish'd ray
That scatter'd gladness o'er his path.

(1811)

George Gordon, Lord Byron
(1788-1824)



Nimi: Homoerotic Poems - Lord Byron
22.05.2006
E-Mail:
15:50


Lord Byron, experienced personal loss in the death of his
Cambridge beloved friend, John Edleston, for whom Byron said
he felt a "violent, though pure, love and passion". Byron
poured out his grief in what have been called his "Thyrza"
poems, including "Stanzas".




To Thyrza

Without a stone to mark the spot,
And say, what Truth might well have said,
By all, save one, perchance forgot,
Ah, wherefore art thou lowly laid?
By many a shore and many a sea
Divided, yet belov'd in vain;
The past, the future fled to thee
To bid us meet--no--ne'er again!
Could this have been--a word--a look
That softly said, 'We part in peace',
Had taught my bosom how to brook,
With fainter sighs, thy soul's release.
And dist thou not, since Death for thee
Prepar'd a light and pangless dart,
Once long for him thou ne'er shalt see,
Who held, and holds thee in his heart?
Oh! who like him had watch'd thee here?
Or sadly mark'd thy glazing eye,
In that dread hour ere death appear,
When silent Sorrow fears to sigh,
Till all was past? But when no more
'Twas thine to reck of human woe,
Affection's heart-drops, gushing o'er,
Had flow'd as fast--as now they flow.
Shall they not flow, when many a day
In these, to me, deserted towers,
Ere call'd but for a time away,
Affection's mingling tears were ours?
Ours too the glance none saw beside;
The smile none else might understand;
The whisper'd thought of hearts allied,
The pressure of the thrilling hand;
The kiss so guiltless and refin'd
That Love each warmer wish forbore;
Those eyes proclaim'd so pure a mind,
Ev'n passion blush'd to plead for more.
The tone, that taught me to rejoice,
When prone, unlike thee, to repine
The song, celestial from thy voice,
But sweet to me from none but thine;
The pledge we wore--I wear it still,
But where is thine?--ah, where art thou?
Oft have I borne the weight of ill,
But never bent beneath till now!
Well hast thou left in life's best bloom
The cup of woe for me to drain.
If rest alone be in the tomb,
I would not wish thee here again;
But if in worlds more blest than this
Thy virtues seek a fitter sphere,
Impart some portion of thy bliss,
To wean me from mine anguish here.
Teach me--too early taught by thee!--
To bear, forgiving and forgiv'n:
On earth thy love was such to me,
If fain would form my hope in heav'n!

(1811)

Thyrza
George Gordon, Lord Byron
(1788-1824)





Nimi: Homoerotic Poems - Lord Byron
22.05.2006
E-Mail:
15:49

When We Two Parted


When we two parted
In silence and tears,
Half broken-hearted
To sever for years,
Pale grew thy cheek and cold,
Colder thy kiss;
Truly that hour foretold
Sorrow to this.

The dew of the morning
Sunk chill on my brow-
It felt like the warning
Of what I feel now.
Thy vows are all broken,
And light is thy fame:
I hear thy name spoken,
And share in its shame.

They name thee before me,
A knell to mine ear;
A shudder comes o'er me-
Why were thou so dear?
They know not I knew thee,
Who knew thee too well:-
Long, long shall I rue thee,
Too deeply to tell.

In secret we met-
In silence I grieve,
That thy heart could forget,
Thy spirit deceive.
If I should meet thee
After long years,
How should I greet thee?-
With silence and tears.


George Gordon, Lord Byron
(1788-1824)




Nimi: Tiina
14.05.2006
E-Mail:
01:52

Kuidas portreteerida lindu" Jacques Prevert

Kõigepealt maalida puur
mille uks on lahti
järgnevalt maalida
üht – teist rõõmsat
üht – teist lihtsat
üht – teist ilusat
üht – teist kasulikku..
linnu jaoks
Seejärel asetada lõuend puu najale
aeda
parki
või metsa
peidus püsida puu taga
olla vait
ja vaga...
Lind tuleb mõnikord kähku
aga tihti see palju aastaid nõuab
kuni ta pärale jõuab
Mitte kaotada julgust
oodata
oodata aastaid kui vaja
sest see kas ta tuleb kähku
või viivitab aastatepikkuse aja
ei ole sugugi sellega seoses
mis saab teosest
Kui lind siis tuleb
juhul kui ta tuleb
säilitada sügavaimat vaikust
oodata kuni lind läheb puuri
ja kui ta on puuris
sulgeda põgusa pintslitõmbega
õrnasti uks tema taga
siis aga
kustutada ükshaaval kõik trellid
silmas pidades et linnul ei puudutataks
ühtegi sulge
Järgnevalt maalida puu portree
ja valida linnule
ilusaim oks selt puult
maalida ka haljaid lehti ja lahedat tuult
päikesepihu
loomade häält ja suvelõõsas rohu häält
ja siis oodata kuni lind
nõuks võtab laulda
Kui ta aga ei laula
siis see on halb märk
märk et pilt on halb
aga kui ta laulab siis see on hea märk
märk et võite nüüd alla märkida oma nime
Üliõrnasti võite siis kitkuda välja
linnul ühe sule
ja kirjutada oma nime maalingule







Nimi: Tarmo
09.05.2006
E-Mail:
13:09

Kui armastus tuleb, siis ta ei küsi.
Kui armastus on, siis hõõgub kui süsi
Kui armastus läheb, jääb killuke tuhka,
sest armastus rändab ja iial ei puhka.


Nimi: aki
07.05.2006
E-Mail: vaimuke@hot.ee
12:28

Olla veel laps

Lehte Hainsalu

Olla veel laps ja sumada lompides,
asjade olemust kogeda kompides,
kastepiiskades näha imedust,
käia, kartmata ööd ja pimedust,
aus olla aususest midagi teadmata,
laulda südamest, ridagi seadmata,
hommikul eilsest puhtaks end küürida,
puuduvaid voorusi mitte üürida,
mitte end teadmiste torni müürida,
paati veel nimeta merel tüürida.
Olla kui laps ja joobuda viinata,
lemmikleludest loobuda piinata,
lõpmatult ühest ja samast tüdida,
ülekohut tajuda üdiga,
süüa isukalt leiba ka lihata
armast armsamaks hüüda tihata,
hingega hoida ja vihaga vihata,
suuremaks, suuremaks kasvada ihata.
Laps olla, laps olla kaua nii
hällist hauani.


Nimi: Kats
04.05.2006
E-Mail: katariina.kr@mail.ee
22:21


* * *
Suu suudlusi täis
ja kätes kandam kallistusi,
tuikusin oma tühja tuppa
ja hakkasin ehitama
toredat tulevikku.

Väga vägev
See tegu ei tulnud.
Hommikuks oli kõik
kuhugile kadunud.
Tarvis tuua
kõvemaid kive.

Aleksander Suuman


Nimi: Karin Normet
02.05.2006
E-Mail: knormet@hotmail.com
15:38

SA ISE

Sa ise enda kaudu, ennast ava
pole võõraski ju see!
Sa ise enda kaudu ennast ava,
on oluline - just see sisemine Tee.


ARMASTUS!

Kummaline, Sind justkui poleks -
ja ometigi oled olemas!
Ma tunnen sind, just enda sees,
kuis said sa sinna salajais??!!



Nimi: Karin Normet
02.05.2006
E-Mail: knormet@hotmail.com
15:24

INIMENE

INIMENE, kust Sa tuled,
kuhu läed -
mida Argipäevas näed,
kas halli Argist päevakest
või sillerdavat taevakest,
Kuldset Keskteed leida vaja, -
kust leida keskteed kuldset - ma,
kas seda üldse olemas.
Inimene, kust sa tuled,
kuhu läed -
mida Argipäevas näed.


Nimi: tuleke
28.04.2006
E-Mail:
11:46

tule ütle lahti sellest
toorest tagamaast
sõnad jäävad surelikeks
ja sa tõused maast

lähme siis on tähepüha
siis on jälle tuum
igas hinges igas veres
saad sa olla kuum

on need tõesti pisarad
kas taevas toidab neid
nad on tähed hoopiski
ja neid on triljoneid

/Jüri Üdi/


<< | 1-10 | 11-20 | 21-30 | 31-40 | 41-50 | 51-60 | 61-70 | 71-80 | 81-90 | 91-100 | 101-110 | 111-120 | 121-130 | 131-140 | 141-150 | 151-160 | 161-170 | 171-180 | 181-190 | 191-200 | 201-210 | 211-220 | 221-230 | 231-240 | 241-250 | 251-260 | 261-270 | 271-280 | 281-290 | 291-300 | 301-310 | 311-320 | 321-330 | 331-340 | 341-350 | 351-360 | 361-370 | 371-380 | 381-390 | 391-400 | 401-410 | 411-420 | 421-430 | 431-440 | 441-450 | 451-460 | 461-470 | 471-480 | 481-490 | 491-500 | 501-510 | 511-520 | 521-530 | >>
© Rein Mets 2002