Rein Mets / sokrates e-mail
| Rein Mets | Artiklid | Homokultuur | Homokunst | Foorum | Külalisteraamat |






FOORUMID


KÕIK FOORUMID...


Luulefoorum
09.12.2002

Vastu tulles oma DELFI söprade soovile, avan luulefoorumi. Tänud ANNile ettepaneku eest, mille siin ANNi loodetavasti lahkel loal ära toon.

Tere tulemast luuletama ja luuletustega!

[Sissekandeid kokku: 531]


Nimi: Feija
23.12.2002
E-Mail:
18:53

Armastus -
oodatud ja kiidetud,
erinevalt mõistetud,
alati kohal olev -

ARM ASTUS

(juba)

Armastus -
isetu ja võitmatu,
lihtne üksnes raamatuis,
müstiline tunne,
tema kutsung:

(tule)

Arm astus -
juba ammu,
igiammu
su ligidale

(ometi!)


Nimi: Feija
23.12.2002
E-Mail: luulemäng
18:06


Õnnemal ma elasin
töökana ja vaikselt,
isu äkki otsa sai
elada seal paikselt.
Netti läksin lendama,
vana mina kadus,
unustasin enda ma -
hakkasin mängima.


Nimi: Feija
23.12.2002
E-Mail:
18:05


Anna andeks,
ma ei suutnud
võtta sinult
valu.
Anna andeks,
et sa minu
armastust ei talu.
Sina, kes sa
kuulsust ihkad,
julge hunt vist
olla tihkad,
teed vist
raha nimel
kõike……
Aga armastuse nimel?
On see sulle ime?
Anna andeks,
kahtlen selles,
sest su tegu
nägin alles:
tegu, mis ei olnud
üllas, -
oled puudeline
selles vallas.
Anna andeks,
ma ei suutnud –
võtta sinult
valu.



Nimi: Feija
23.12.2002
E-Mail:
18:04

Üks delfi jututuba. Mind valdas kurbus.
Mingi alias. Ja tema sõnade lumm.
Mõned vihasööstud. Paar kahevõitlust.
Ma adusin Рnad on ̵nnetud.
Veel taipasin, võitlus on äge,
selle nimel vaid, et oleks vägevam.
Kuid mille nimel? Vaimu võitlus –
see võikamgi kui taplus väljadel.
Siis tuli mega. Seal oli veelgi hullem:
elitaarid üksteist üle trumpasid.
Ma tundsin – kõik on narr ja vale –
ning neisse siiralt ära armusin.
Ma päästa tahtsin – see oli vale:
kätt ära anna tigedale ründavale.



Nimi: Feija
23.12.2002
E-Mail:
18:02

Ei meeldi paljudele tõde -
Stalin ta lausa hulluks kuulutas.
Hiljem, olles paranoiast nõder,
sõprugi mürgitas, kuulitas.

Praegugi on palju stalinlikku –
inimloomus sest lahti ei saa.
Hindamata tõdede rikkust
jääb harimata hingemaa.


Nimi: Feija
23.12.2002
E-Mail: Sina raamis
17:53

Su hing oli surnud juba siis,
kui ma hakkasin teda päästma.
Ei aidanud ükski lauluviis,
ma otsustasin ennast säästa:
nüüd laulan kurbuse sõnusse
ja lootusetuse peidan riimi,
olen endiselt armunud sinusse,
ent nüüd oled sa pandud raami.


Nimi: Feija
23.12.2002
E-Mail:
17:51

Elu ongi mõttelend,
valikute garderoob.
Naerdes kõrvalt end
nähtu selgust toob:
riietudes optimismi,
kohates teel pessimisti,
talle vist rumalgi näin
või närvidele käin.
Vajalik on hingepuiste.
Teen ma seda läbi teiste.
Elus teid on miljon
Abi õigeist küll on
kuid mõni ei näe ühtki –
pessimismist ei saa lahti.
Kui elu pole mõttelend
siis kuidas avastate end?


Nimi: Feija
23.12.2002
E-Mail:
17:50

Milleks mulle teie riim –
parem ma loon vabalt.
Reeglistik on justkui piim,
mida lüpstakse nabast.
Olgu ainult vabadus:
võimalused ehk valikurikkus,
tabab mind nagu rabandus,
kui poob mind tertsi pikkus.


Nimi: Feija
23.12.2002
E-Mail:
17:49

Kannud mõttenektariga
riiulitel reas.
Peita neid seal oleks viga
välja valan oma peast.

Alati kui kannud tühjad,
vajab vaim verevahetust.
Olgu mõtted kasvõi lahjad,
eelistan mõttevahetust.


Nimi: Feija
23.12.2002
E-Mail:
17:48

Lapsepõlv on ujumine
soojas ja madalas.
Noorus on rändamine
õnneootuse sadulas.
Keskiga on lõikamine
elu suures tõdelas.

Kõik see kokku on
külvamine,
elu suures
ujulas.


<< | 1-10 | 11-20 | 21-30 | 31-40 | 41-50 | 51-60 | 61-70 | 71-80 | 81-90 | 91-100 | 101-110 | 111-120 | 121-130 | 131-140 | 141-150 | 151-160 | 161-170 | 171-180 | 181-190 | 191-200 | 201-210 | 211-220 | 221-230 | 231-240 | 241-250 | 251-260 | 261-270 | 271-280 | 281-290 | 291-300 | 301-310 | 311-320 | 321-330 | 331-340 | 341-350 | 351-360 | 361-370 | 371-380 | 381-390 | 391-400 | 401-410 | 411-420 | 421-430 | 431-440 | 441-450 | 451-460 | 461-470 | 471-480 | 481-490 | 491-500 | 501-510 | 511-520 | 521-530 | >>
© Rein Mets 2002