Rein Mets / sokrates e-mail
| Rein Mets | Artiklid | Homokultuur | Homokunst | Foorum | Külalisteraamat |






FOORUMID


KÕIK FOORUMID...


Luulefoorum
09.12.2002

Vastu tulles oma DELFI söprade soovile, avan luulefoorumi. Tänud ANNile ettepaneku eest, mille siin ANNi loodetavasti lahkel loal ära toon.

Tere tulemast luuletama ja luuletustega!

[Sissekandeid kokku: 531]


Nimi: Kats
11.08.2005
E-Mail: katariina.kr.@mail.ee
18:52


Armastus on taeva tarkus ja saladus,
värav, viiv, äratav uni,
silmade avamine, naer,
huuled
hetk enne saatuseks saavat
sõna: ma armastan Sind.

Doris Kareva




Nimi: tuleke
09.08.2005
E-Mail:
23:08



Lõpetamata laul

On tõesti hea, et laul on luhtunud
ja sõnad surid ilma tegudeta.
On tõesti hea, et midagi ei juhtunud
ja ausalt öelda - milleks ennast petta!

Jääb laulmata see meie poolik laul,
see laul, mis ilma lõputa on kenam.
On tõesti hea, et silmist sa mul kaod
ja iialgi me teed ei ristu enam.

Mis annaks meile varastatud viiv,
kui tundeid kaalume ja vaim on virge.
On tõesti hea, et endaga sa viid
ka osakese minu liigset kirge.
----------------------------------
Sest mis võiks olla elus võltsimat
kui kaine mõistusega tehtud patt


Uno Laht / Suitsuangerjad ja kastemärjad roosid 1960


Nimi: tuleke
06.08.2005
E-Mail:
12:52


Magus prelüüd

Me olime hulkunud nõmmes,
männivõsusid näsinud.
Me olime näljased õnnest
ja rõõmudest väsinud.

Me näisime lapsemad lastest
- teest ja teesklusest loobunud.
Me käisime... õhtusest kastest
jaladki joobunud.

Me hüüdsime tõusvale kuule
hümni hääletut, kõlata.
Me püüdsime suudeldud suule
jätta suudlusi võlata.

Me hoidsime ämblikuvõrku
hingeõhuna rabedat.
Ja katkevaid sidemeid nõrku
me hoidsime kadedalt.

Me peitsime enda eest silmad,
mõtteuksi ei paotanud.
Me leidsime uue maailma,
kuid vana ei kaotanud

Me säästsime lahkumisvaevad
päeva eredast valgusest.
Me päästsime ennast...? Vaevalt!
Me algame algusest.

Uno Laht / Suitsuangerjad ja kastemärjad roosid 1960


Nimi: Kats
05.08.2005
E-Mail: katariina.kr.@mail.ee
21:53


Hirmimelik, raske ja hele
kui heitunud lind
öö liibumas laugudele.

Ära puuduta mind.

Su sõrmedes väriseb see,
millest vaikime mõlemad.
Ära süüta mind põlema.

Ära tee! Ära tee! Ära tee!

Nagu karjatus käriseb une
siidõhuke kord.
Murdveres vaid teadmine tume.

Kord.

ÖÖ. PASSSIOON. Doris Kareva


Nimi: tuleke
05.08.2005
E-Mail:
17:35


Õhtul, kui kõik jooned nõrgemad,
vargsi tõusen, jälle teele põikan.
Salamärgi tõmban sõrmega.
Minevikku voolu läbi lõikan.

Elu läbematus sinivoos
üha keerleb, hangub, haihtub vahtu.
Vaikus võtab sõnad, viib nad lahku.
Huuled kortsuvad, on karmilt koos.

Võõramaks mind muudab iga päev
endale ja neile, keda tahtsin.
Haljal väljal kiskusid mu käed
oma varju keha küljest lahti.

Päris alasti ta minust lahkus
ja mu längus õlad kaasa viis.
Nüüd ta on vist juba laugel siit.
Kuulub teisele ta kirg ja lahkus.

Ehk just praegu teda emmates,
minu nime mälust heidab,
pimeduse lumma lennates
murekurrud huultel ära peidab.

Tema hääl kuid minus elab veel,
hääl, mis teispool mägiharju karjub.
Huulil siniseil ma suudlen varju
hinge sööbind tumedat portreed.

/Sergei Jessenin/
(tõlge Artur Alliksaar)


Nimi: tuleke
05.08.2005
E-Mail:
17:13


Kord öeldi õnn tuli õuele
ja õu sai õnne täis
Õnn tuli siis ka kambrisse
ja kamber sai õnne täis
Viimaks õnn tuli sahvrisse
lauta ja aita ka
rõivad veel mahtusid kohvrisse
siis pidi minema


/Juhan Viiding/



Nimi: tuleke
05.08.2005
E-Mail:
11:07


Ei ole ühtki palvet, mida peast
ma teaksin päriselt.
Ei ühtki lohutust.

Kuiv valgus,
nii et silmadel on valus -
on see mu osa
Tummast Tohutust?

Kui lummus katkes,
mõtlesin, et suren.
Ei surnud.
Siiamaani imestan.

Nii õhuke
on kujutluste kile.
Säält kumab läbi
tühjus pimestav.

/Doris Kareva/ Armuaeg 1991




Nimi: sokrates/Rein Mets
04.08.2005
E-Mail:
08:06


Sergei Jessenin

Taevas on just nagu kooreke,
kuu on kui juustupeakäär.
Südames aga mul koorem, sel
toidust ei vähene määr.

Isunen seda ma, mida ei
matsutaks hambad ning suu.
Igatsen helgemat midagi,
saatust, mis hoopiski muu.

See soov vaid piinaga segi
miilab mul hinges, kuid nad
toovad kalmistulegi
kalja ja kuuma kutjaad.

(1916)


(tõlkinud M. Veetamm)


Nimi: tuleke
30.07.2005
E-Mail:
13:57


Lend

Üks väike tüütu mõte
mind piinab nagu parm,
et üle lõkke tõke
on kõik me arm ja tarm.

Et seni tiibu proovid,
kui kõik nad põlevad.
Sestpeale kõik su soovid
on kõlkad kõledad

Ent ikka tulle pürid
ja salgad hääbumist.
On seni leegid nürid
ja lõke kääbus vist?

Ah kõik see tiiva-huvi
on kahejalgse sarm!
On suvi, südasuvi,
ja õitseb iga parm.

/Leelo Tungal/


Nimi: tuleke
30.07.2005
E-Mail:
13:06

Kord õpime linnuks

Siniste seintega mets,
võta meid endale!
Sinus ehk õpime linnuks
ja liueldes lendame
udujuttude urust,
varuvalede voost,
kivikodude kurust,
suurte sõnade soost
mõtete meelismaale,
kus on me salapaik,
hiigeltüvedel voolab
kollane lõhnav vaik.

/Aita Kivi/


<< | 1-10 | 11-20 | 21-30 | 31-40 | 41-50 | 51-60 | 61-70 | 71-80 | 81-90 | 91-100 | 101-110 | 111-120 | 121-130 | 131-140 | 141-150 | 151-160 | 161-170 | 171-180 | 181-190 | 191-200 | 201-210 | 211-220 | 221-230 | 231-240 | 241-250 | 251-260 | 261-270 | 271-280 | 281-290 | 291-300 | 301-310 | 311-320 | 321-330 | 331-340 | 341-350 | 351-360 | 361-370 | 371-380 | 381-390 | 391-400 | 401-410 | 411-420 | 421-430 | 431-440 | 441-450 | 451-460 | 461-470 | 471-480 | 481-490 | 491-500 | 501-510 | 511-520 | 521-530 | >>
© Rein Mets 2002