Rein Mets / sokrates

Caravaggio on kindlasti üks kõige revolutsioonilisimaid omaaja maalikunstnikke.

Itaalia maalija Caravaggio on suutnud ühendada oma loomingus kõik tema suurte eelkäijatest kaasmaalaste maalikunsti kogemused ja nende parima.

Need idealiseerisid valdavalt humanismi ja religioossed teemad olid enamasti sügavalt allegoorilised nende töödes, kus homoerootika oli peidetud ja kätketud ka kõige "pühamatesse" piltidesse.

Kodaniku nimega Michelangelo Merisi, Caravaggio sündis Lombardias mägilinnakeses nimega Caravaggio, sünnilinnast on ta võtnud ka oma kunstniku nime.

11aastaselt oli Caravaggio õpipoiss Simone Peterzano juures Milaanos, õpingud kestsid neli aastat. Ajavahemikus 1588 ja 1592, oli Caravaggio Rooma ja töötas, kui õpilane Giuseppe Cesari juures, tundud ka kui Cavaliere d'Arpino, kellelt ta omandas ka puuviljade ja lillede erilise maalimise oskuse.

Alates 1595 aastast algas Caravaggiol suurem müügiedu ja tellimused tulid koguni kardinal Francesco del Montelt eneselt. Tema varasemad tööd kujutasid enamasti just argipäeva inimesi ja loomulikult noori keni mehi nagu, "Muusikud "(1591?-1592, Metropolitan Muuseumis, New Yorgis) -- mis oli pühendatud just tema esimesele tähtsale patroonile, Francesco Cardinal del Montele.

Pärast tema varaseimaid aastaid Roomas pühendus Caravaggio enamasti religiossete teemade ja portreede juurde.

Caravaggio valis oma modellid enamasti lihtrahva seast või lausa kurjategijate ja sulide hulgast, mis muidugi tekitas kõmu aga ka kristlike ringkondade ärrituse ja pahameele.

Samas sulges ta kõigi kriitikute suu või täpsemalt jäid neil suud lahti tema meisterliku tehnika ja tema maalide elutruuduse, pea fotograafilisuse tõttu.

Igatahes sai Caravaggio 24 aastasena tellimuse maalida San Luigi dei Francesi kirikus. Contarelli kapelis maalis Caravaggio realistliku naturalismiga kolm tseeni püha apostel Matteuse elust, mis taas kutsis esile skandaali ja vagatsejate mässu just tänu nende liiga realistliku ja dramatilisuse käsitluse pärast.

Caravaggio on parim näide realistlikust maalimisstiilist oma sajandil.

Caravaggio eraelu oli kirev ja turbulentne, pehmelt õeldes : Ta oli väga tihti vahistatud ja isegi vangistatud.Ta oli sunnitud põgenema Roomast Naapolisse 1606 aastal kuna teda süüdistati mõrvas.

Seal oli ta peidus mitmeid kuid maalides sel perioodil, Flagellation of Christ (San Domenico Maggiore, Naples), samal aastal sõitis ta Maltale, oli Caravaggio pühitsetud seal Malta ordu rüütliks, samas maalis oma selle perioodi ühest vähestest portreedest Alof de Wignacourt (1608, Louvre).

Oktoobris 1608, Caravaggio arreteeriti taas Sürakuusas Sitsiilias. Sitsiilias maalis ta kanvaale mitmeid oma maailmakuulsaid töid nagu Burial of Saint Lucy (1608, Santa Lucia, Syracuse) ja Raising of Lazarus (1609, Museo Nazionale, Messina). Need olid suurejoonelised kompositsioonid, Caravaggio mängis põhiliselt temale omase tumeda fooniga, kus hele sai tihti minimaalse, kuid väga kõneka koha - neis tramaatilistes töödes. See periood on tema parimate ja õnnestunumate tööde maalimise periood. enne paavstile vabanduse esitamist, arreteeriti ta jälle valesti mõistetuna jöhkral viisil veel kaheks päevaks. Laev, millega teda pidi jõudma Rooma paavsti juurde, lahkus sadamast ilma Caravaggiota. Ebaõnne, viha ja ärritusega nägi ta laeva lahkuvat sadamast. Ta kukkus shokist kokku rannal, mõne päeva pärast üks maailma suurimaid ja kuulsamaid kunstnikke - Caravaggio, suri.

Caravaggio: Amor Victorious