Leonardo da Vinci (1452 - 1519)

Itaalia maalikunstnik, joonistaja, skulptor, arhitekt, insener, loodusteadlane ning leiutaja. Michelangelo kõrval ja Raffaeli kõrval renessansiajastu kuulsaim kunstnik. Oma kunstilise ja tehnilise hariduse omandas Leonardo Firenze kunstniku A. del Verrocchio juures, kelle ateljees ta töötas u.a-ni 1478. Tema varased tööd on loodud õpetaja mõju all ("Madonna nelgiga", u 1475).

Ent juba tema varases, lõpetamata jäänud teoses "Püha Hieronymus" (u.1480) ilmneb iseloomuliku väljendusvahendina sfumaato, pehmete värviüleminekutega maalimislaad.

1482.a. astus ta maalikunstniku, kujuri ja sõjatehnilise nõunikuna Milano hertsogi Ludovico Sforza teenistusse.

Selle perioodi tähtsamaid teosed maalikunsti vallas on "Madonna kaljukoopas" (1483- 1486) ja kuulus seinamaal " Püha õhtusöömaaeg" Santa Maria delle Grazie kloostri reflektooriumis (1495- 1498).

Samas maalis kunstnik ka portreid, nt. "Daam hermeliiniga" (u.1484- 1488). 1500.a. naasis Leonardo Firenzesse; seal maalis ta teosed "Anna ise kolmas" (1501- 1507) la "La Gioconda" ( tuntud ka "Mona Lisa",u.1503). 1506 aastast elas ta Milanos ja alates 1513 Roomas, kus ta siiski erinevalt Michelangelost ja Raffaelist ei täitnud suuri tellimustöid. Seejärel (1517) asus ta Prantsuse kuninga Francois Esimese kutsel tolle Amboise`i lähedal asuvasse Clox` lossi Prantsusmaal, kus veetis oma ülejäänud eluaastad.

Universiaalse geeniusena on Leonardol silmapaistvaid saavutusi mitmes valdkonnas. Oma maalide ja joonistustega, samuti teoreetiliste käsitlustega maalikunstist ("Trattato della pittura") avaldas mõju mitmetele kuulsatele kunstnikele alates Correggiost ja Raffaelist kuni P.P. Rubensi ja Rembrandtini, kelle hele- tume maalilaadi Leonardo oma töödes ennetas. Maalikunsti kõrval tegeles ta ka tehnikaalaste, arhitektuuriliste ja loodusteaduslike uurimustega ning kavandas mh. kindlustusi ning alles sajandeid hiljemkasutusele võetud tehnilisi seadmeid. Leonardo arhitektuuri- ja skulptuurialane looming koosneb peaasjalikult teoreetilistest kavanditest; neist on ellu viidud vaid väheseid.

Leonardo elus toimus muutus 24 aastaselt, kui ta nelja teise noore firenzelasega oli seksuaalvahekorras
ühe 17-aastase noormehega. Ta sattus selle eest vanglasse kaheks kuuks ja oli sellepärast hüljatud oma sõprade ja perekonna poolt.
Sellest alates, muutus Leonardo isiksus kinniseks, ilma välise rõõmuta. Ühiskonn a range moraalne hoiak karistas Leonardo da Vincit karmilt nagu ta tegi Edward II ga, Friedrich Suurega, Oscar Wilde`ga , ja paljude teiste homosuurustega.

Ta oli terava silmaga ja kiire taibuga, kes tegi oma eluajal tähtsaid teaduslikke avastusi, kuigi ta iial neid ei avaldanud, Samas oli Ta pühendunud taimetoitlane, kes armastas loomi, keda ta toiduks kunagi ei tarvitanud ja vihkas sõdu, kuigi ise töötas mingil ajal sõjaasjanduses ja tegi ka sellealaseid uskumatuid avastusi.

Ta oli romantiline oma sõbra armastaja, kellega seoses tal ka kohtutega tuli tegemist teha.

Ta oli üks suurimaid maalijaid /joonistajaid Itaalia Renessansis, kes jättis endast pärandiks inimkonnale hulga huvitavaid töid.