(1452 - 1519)
Itaalia maalikunstnik,
joonistaja, skulptor, arhitekt, insener, loodusteadlane ning leiutaja. Michelangelo
kõrval ja Raffaeli kõrval renessansiajastu kuulsaim kunstnik.
Oma kunstilise ja tehnilise hariduse omandas Leonardo Firenze kunstniku A. del
Verrocchio juures, kelle ateljees ta töötas u.a-ni 1478. Tema varased
tööd on loodud õpetaja mõju all ("Madonna nelgiga",
u 1475).
Ent
juba tema varases, lõpetamata jäänud teoses "Püha
Hieronymus" (u.1480) ilmneb iseloomuliku väljendusvahendina sfumaato,
pehmete värviüleminekutega maalimislaad.
1482.a. astus ta
maalikunstniku, kujuri ja sõjatehnilise nõunikuna Milano hertsogi
Ludovico Sforza teenistusse.
Selle perioodi
tähtsamaid teosed maalikunsti vallas on "Madonna kaljukoopas"
(1483- 1486) ja kuulus seinamaal " Püha õhtusöömaaeg"
Santa Maria delle Grazie kloostri reflektooriumis (1495- 1498).
Samas maalis kunstnik
ka portreid, nt. "Daam hermeliiniga" (u.1484- 1488). 1500.a. naasis
Leonardo Firenzesse; seal maalis ta teosed "Anna ise kolmas" (1501-
1507) la "La Gioconda" ( tuntud ka "Mona Lisa",u.1503).
1506 aastast elas ta Milanos ja alates 1513 Roomas, kus ta siiski erinevalt
Michelangelost ja Raffaelist ei täitnud suuri tellimustöid. Seejärel
(1517) asus ta Prantsuse kuninga Francois Esimese kutsel tolle Amboise`i lähedal
asuvasse Clox` lossi Prantsusmaal, kus veetis oma ülejäänud eluaastad.
Universiaalse geeniusena
on Leonardol silmapaistvaid saavutusi mitmes valdkonnas. Oma maalide ja joonistustega,
samuti teoreetiliste käsitlustega maalikunstist ("Trattato della pittura")
avaldas mõju mitmetele kuulsatele kunstnikele alates Correggiost ja Raffaelist
kuni P.P. Rubensi ja Rembrandtini, kelle hele- tume maalilaadi Leonardo oma
töödes ennetas. Maalikunsti kõrval tegeles ta ka tehnikaalaste,
arhitektuuriliste ja loodusteaduslike uurimustega ning kavandas mh. kindlustusi
ning alles sajandeid hiljemkasutusele võetud tehnilisi seadmeid. Leonardo
arhitektuuri- ja skulptuurialane looming koosneb peaasjalikult teoreetilistest
kavanditest; neist on ellu viidud vaid väheseid.
Leonardo elus toimus muutus 24 aastaselt, kui ta nelja teise noore firenzelasega
oli seksuaalvahekorras
ühe 17-aastase noormehega. Ta sattus selle eest vanglasse kaheks kuuks
ja oli sellepärast hüljatud oma sõprade ja perekonna poolt.
Sellest alates, muutus Leonardo isiksus kinniseks, ilma välise rõõmuta.
Ühiskonn a range moraalne hoiak karistas Leonardo da Vincit karmilt nagu
ta tegi Edward II ga, Friedrich Suurega, Oscar Wilde`ga , ja paljude teiste
homosuurustega.
Ta oli terava silmaga
ja kiire taibuga, kes tegi oma eluajal tähtsaid teaduslikke avastusi, kuigi
ta iial neid ei avaldanud, Samas oli Ta pühendunud taimetoitlane, kes armastas
loomi, keda ta toiduks kunagi ei tarvitanud ja vihkas sõdu, kuigi ise
töötas mingil ajal sõjaasjanduses ja tegi ka sellealaseid uskumatuid
avastusi.
Ta oli romantiline
oma sõbra armastaja, kellega seoses tal ka kohtutega tuli tegemist teha.
Ta oli üks
suurimaid maalijaid /joonistajaid Itaalia Renessansis, kes jättis endast
pärandiks inimkonnale hulga huvitavaid töid.

Leonardo da Vinci: Pühaõhtusöömaaeg

Leonardo da Vinci: MONALISA (paljud kunstiajaloolased peavad seda tema autoportreeks)

Leonardo da Vinci: eskiis

Leonardo da Vinci: inimene

Leonardo da Vinci: eskiis mehe kehast

Leonardo da Vinci: coitus

Leonardo da Vinci: autoportree

Leonardo da Vinci: eskiis sõdurite musklid ja lihased

Leonardo da Vinci: Madonna Litta

Leonardo da Vinci: Ristija Johannes

Leonardo da Vinci: muusik

Leonardo da Vinci: madonna(d) lastega

Leonardo da Vinci: geomeetriline kujund

Leonardo da Vinci: loode

Leonardo da Vinci: vang

Leonardo da Vinci: vanamees ja vesi


Leonardo da Vinci: Leona

Leonardo da Vinci: vanamehed


Leonardo da Vinci: anghiar
|