Raffael (1483 - 1520)
Itaalia

Raffaello Sanzio sündis Urbinos, Marche`s (kesk Itaalias), Giovanni Santi pojana, kes oli tuntud õukonnamaalija. Ta õppis algul oma isa juures ja aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistuudiosse.

Aastatel 1504-08 oli ta Firenzes. Sel perioodil maalis ta muuhulgas St Catherine ja Ansidei Madonna, mis nüüd on Briti Rahvusgaleriis, Londonis.

1508 läks Rooma, kus teenis paavst Julius II juures ja dekoreeris sel ajal paljusid saale Vatikanis.

Sellest tööst sai nii Raffael kui tema maalistuudio suurt materiaalset tulu, töödest nagu freskod ja lihtsamad maalid. Arvatavasti sai ta siiski vähem, kui meie kaasajal oksjonitel tema tööde eest makstaks, samas ülistades Raffaeli perfektset vormi-ja värvitaju.

Kindlasti suurimaid kõrgrenessanssimeistreid, kelle tööd vapustavad paljusid hilisemaid generatsioone veel kaua.

Mida paavst Roomas pidi konstateeris, oli see, et mehed praktiseerisid "sõnulseletamatut" sodoomiat. Kiriku seisukoht oli, et anaalseks on "looduse vastu", kuna selline akt ei tooda järglasi. Itaaliast oli saanud "Soodama Ema" ja Firenzest tema "poeg, järeltulija".

Homoseksuaalsus oli Firenzes ühenduses meeste sotsiaalse suhtlemisega. On fakt, et sodoomial oli suur osa ka meeste sotsiaalses kultuuris.

Renessansiaegset Firenze vabariiki valitses Medici perekond. Homode jaoks oli Medici valitsus valdavalt tolerantne ja isegi soosiv. Lorenzo Medici lähedane sõprusring koosneski enamuses homodest ja kogu tema õukond oli selles ringkonnas homoerootiline. Ka ajastu vaim nõudis kunstilt alasti mehi.

Nagu Leonardo da Vinci ja Michelangelo, polnud ka Raffael kunagi abielus. Raffael töötas ja elas Firenzes 1504-1508 - samal ajal kui kaks teistki suurt gaykunstnikku (Botticelli ja Leonardo).

Raffael oli kena noor mees ja võiks arvata, et pilt Bindos Altovitist on pilt temast endast. Kuid tegelikult on see tema noorest sõbrast ja armukesest, kes oli 22aastane, kui Raffael 32a. teda maalis. Nagu Raffael oli ka too noormees ilus, rikas, ja edukas.

Nagu vibratsioonid kahe armastatu vahel on leidnud poeetilise väljenduse Raffaeli poolt, "et Bindo huuled olid nii sensuaalsed, tema silmad nõnda väljendusrikkad, noore mehe juuksekiharad nii härrasmehelikud."

Teine Raffaeli suur armastus oli Guilio Romano (1499-1546), üks Raffaeli õpilastest.

Nagu elulookirjutaja Vasari (1511-1574) kirjeldab, oli Guilio nii armastatud endast 16 vanema Raffaeli poolt, et ta oli talle nagu poja eest, keda ta polnud suuteline armastama enam rohkem.