Steve Walker

Joonistamine oli Steve Walkeri kirg ja meelisharrastus varajasest lapsepõlvest. Esimesed joonistused tulevase kunstniku kogus on pärit juba kolmandast, neljandast eluaastast. Kunstist sai Toronto kunstnikule loomulik vajadus ja kiindumus sellesse vallutas tema elu. Maalima hakkas Walker 25aastasena, kui oli külastanud Euroopat, kus ta tutvus paljude kunstigaleriide ja muuseumitega. Kunstnikku vaimustasid nähtud suurte kunstnike tööd, mis oma tohutu mõju ja jõuga andsid Walkerile veendumuse ja usu, et ka tema võiks millekski selliseks võimeline olla.

Walkerit mõjutasid peamiselt suurte homokunstnike tööd ja tema kaasaja suurim needus - HIV/AIDS. Tema soov oli anda vähemustele ühiskonnas rohkem jõudu, vabadust ja eneseusku; ajal mil AIDS niitis oma surmava vikatiga gayrahvast. Kuid Walkeri maalid ei ole ainult homodest ja homoseksuaalsusest. Ta ise ütleb, et tema kunst algab armastusest, vihkamisest, kannatustest, rõõmust, puudutustest, suhtlemisest, ilust, üksildusest, meeldivusest, nukrusest, lootustest, meeleheitest, elust ja surmast.

Tema kunst kujutab rassidevahelisust, sallivust, ühiskondlike sotsiaalsete klassivahede, kultuuride ja seksuaalsete orientatsioonide problemaatilist universaalset teemat. Kõike seda väljendab Walker unikaalselt läbi noorte gaymeeste.

"Pruugib vaid kõrvaldada sugu neilt kujutatud isikutelt minu maalidel ja me märkame, et tegu on üleüldiste üldinimlike küsimustega meid ümbritsevas maailmas." ütleb autor. "Kui homoseksuaal, olen ma uurinud ja olnud inspireeritud ainest, mille olen saanud heteroseksuaalse ainestikuga tööde kontekstidest."

"Miks ma peaksin kujutama heteroseksuaalset elu ja tegelikkust, kui nad seda isegi suudavad suurepäraselt teha, kui ometi on teemasid, mida saab näha vaid gaymehe silmade läbi. Samas kui heteroseksuaalne kunstipublik pole võimeline seda mõistma, on see nende probleem, mitte minu," ütleb kunstnik.

Walker usub, et kui ta oleks abstraktne kunstnik või loodusmaalija, poleks seksuaalsel orientatsioonil mingit suurt tähendust, aga kuna ta maalib homomeeste elu, on tema enese seksuaalne orientatsioon saanud hoopis suurema tähenduse, kui tema kultuurikeskkond, vanus või rahvus.

Fookus tema maalidel on suunatud tihti depressiivsele kurbusele või üksildusele, mis on tuttav ju pea kõigile, kes kogenud nii kurbust kui üksindust. Tihti portreteerib Walker inimesi nende tavakeskkonnas, eraldades nad muust ümbritsevast, andes sellega võimaluse neid sügavamalt vaadelda. Ta kasutab oma maalidel nappi värvigammat, mis teeb sõnumi selgeks ja lihtsaks. "Värvidel on väga suur mõju ja väikegi ülepakkumine viiks tulemuse hoopis teisale soovitust," ütleb autor, "mõned värvid on väga meeldivad mulle, samas teised värvid on üleliia pealetükkivad. Maalide mõjuv resultaat on tihti nende minimaalses värvigammas."

Walker'i tööd on enamasti väga suuremõõdulised, sest ta usub, et suurtel maalidel kujutatul on suurem mõju kui väikestel miniatuursetel piltidel. "Widescreen TV või laiekraan kino annab suurema panoraami vaadatavale, aitab paremini esile tuua olulisemat," ütleb Walker.

Walker ütleb just vähemusgrupid olevat tema loomingu edasiviiv jõud. "Iga minoriteet soovib ja vajab kunstilisi hääli, mis kajastaksid nende endi situatsioone ja elu, ja kui nad leiavad sellise, lasevad nad sel kunstil end kaasata, sulades selliselt globaalsesse kultuuri tervikusse" ütleb ta.

"On väga liigutav olla kunstnikuna edukas oma eluajal," ütleb ta, "näha inimesi mõistmas ja vaimustumas minu töödest on seletamatu kogemus"

Steve Walkeri tööde näitusi on eksponeeritud galeriides Torontos, Montrealis, New Yorgi, Philadelphias, Key Westis ja mujal Põhja-Ameerikas. Kunstiringkonnad on võtnud Walkeri loomingut vastu vaimustuse ja respektiga.