Rein Mets / sokrates e-mail
| Rein Mets | Artiklid | Homokultuur | Homokunst | Foorum | Külalisteraamat |






FOORUMID


KÕIK FOORUMID...


Luulefoorum
09.12.2002

Vastu tulles oma DELFI söprade soovile, avan luulefoorumi. Tänud ANNile ettepaneku eest, mille siin ANNi loodetavasti lahkel loal ära toon.

Tere tulemast luuletama ja luuletustega!

[Sissekandeid kokku: 531]


Nimi: fänn
23.01.2003
E-Mail:
17:57

JUHAN LIIV

Sina ja mina

Mu ees on surm,

ma tunnen ta vina,

ja säälpool on nurm,

kus õitsed sina:



Küll ilus on nurm,

kus õitsed sina!

Mu ees aga surm,

ma tunnen ta vina.



Nimi: sokrates
23.01.2003
E-Mail:
12:44

HANDO RUNNEL

Rahul



Mind on lapsed söötnud,

mind on naine jootnud -

olen vaba mees!



Mind on taevas kaitsnud,

olen elu maitsnud,

olen rahul mees!






Nimi: sokrates
23.01.2003
E-Mail:
12:44

HANDO RUNNEL

Küllaga



Mul armastust on küllaga,

ma mõõdan seda süllaga,

ja vaksaga, ja tolliga,

saan sõbraks iga lolliga.







Nimi: sokrates
23.01.2003
E-Mail:
12:42

HANDO RUNNEL


Ma tean, et ma tulen kord jälle





Ma tean, et ma tulen kord jälle

ja hakkan sind nõudma taga

ja otsima igat su jäge,

kus kunagi kohtus me rada.



Mu tulek on aimates tunda –

siis kuulda võid öölinnu karjet.

On hämarad ööd minu tundlad,

neist pidet saan leida ning varjet.



Kõik muistse, mis vajunud liiva,

mu tulek taas äratab üles,

ehk küll teda kurjalt ja kiivalt

aeg-unustus peab oma süles.



Siis nõuan ma taga sind jälle,

me päevi, neid väheseid liiaks.

Ning tundi ma kardan, kus jälle

mu pihust kõik pudeneb liivaks.







Nimi: sokrates
23.01.2003
E-Mail:
12:40

HANDO RUNNEL


Eriline



Äkki ma kirgan headust

mitu ja mitu kvanti,

imestan ise, mis ajast

mulle see vägi anti,



kust on pärit see aare,

mida nüüd heldelt jagan,

ilmselt on olnud side

kellegi elavaga,



kellel on võimsad varud

headusi hinge taga,

kes on mu kõrval seisnud,

märkamatuks jäänd aga.



Polnud tal vaja võtta

mingeid relvi, ei raudu,

oma headuse andis

paljalt pilkude kaudu.














Nimi: sokrates
23.01.2003
E-Mail:
12:39


HANDO RUNNEL

Ma õnnistan sind õnnetut



Ma õnnistan sind õnnetut,

ma kallistan sind kahvatut,

ma puudutan su poikvel huult,

ma kamaluga kannan tuult

su põue, mida palavik

on põletamas salalik,

ma osatan su ohkamist,

ma ootan homset kohtamist,

siis õnnistan sind õnnetut,

siis kallistan sind kahvatut,

kui püsib-küsib palavik,

su armastus, see avalik.






Nimi: sokrates
23.01.2003
E-Mail:
12:37

HANDO RUNNEL

"Mu tuba täis on väikeseid ingleid"



Mu tuba täis on väikeseid ingleid

ning nende sulekahinat,

nad näppe mulle silma a'avad,

mul silmapõhja vahivad.



Need näpud ei tee mulle haiget,

ja silmad, mis nii vahivad,

ei näegi mind, ei tee ka haiget,

nad salaasju jahivad.



Neist jäävad tuppa helged kajad,

need ilmaruumi hajuvad,

kui minu suureks kistud silmad

taas une rüppe vajuvad








Nimi: keegi
23.01.2003
E-Mail:
12:33

GUSTAV SUITS

"Nooruse aeg"

Aeg antud elada, aeg antud nutta,

aeg antud pisaraid pühkida.

Aeg antud elada, aeg antud surra,

aeg musta mulla all magada.



Kuid mis on nooruse aeg?



Ei ole see paastuda, ei ole see paluda,

ei vaimu närides närtsida:

see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda -

ja armsa kaela ümber hakata


Nimi: keegi
23.01.2003
E-Mail:
12:32

GUSTAV SUITS

"Ma sõuan merel" 1903

Ma sõuan merel ja sõuan,
üht saart mina otsin seal.
Seda kaua ju otsinud olen
laia lageda mere peal.

Mõnd saart on määratud meres,
mõnd sadamat vilusat.
Oma saart aga mina ei leia,
oma unistust ilusat.

Ma sõuan merel ja hõljun
ja lained need hõljuvad ka.
Kõrgel kiiguvad liiguvad pilved, -
Oma saart aga otsin ma.


Nimi: keegi
23.01.2003
E-Mail:
12:29

JUHAN SMUUL
Viimane laev" 1971

Pärast surma ma saan oma laeva,
mille tulesid ise ei näe.
Enne seda, mu kallis, sain taeva
ja õitseva maa sinu käest.

Kõike näen:
kuidas valmivad viljad, -
ilm on rõõmus ja imelik.
Ja ahastab süda – jäin hiljaks,
meie tee pole kuigi pikk.

Lollilt elasin. Aastaid jääb väheseks.
Minu armas, mu naine, mu roos,
Sinult ühte vaid palun: et läheks
meie tee minu lõpuni koos.

Sina oled mu taevasina,
selles sinas tiirutav kull,
roosavarbune, nösunina,
üsna tark – ja vaid veidike hull.

Pärast surma ma laeva ei vaja.
Olles elus, ma palun Su käest:
Ära iial mind minema aja,
Minu viimaseks laevaks jää.


<< | 1-10 | 11-20 | 21-30 | 31-40 | 41-50 | 51-60 | 61-70 | 71-80 | 81-90 | 91-100 | 101-110 | 111-120 | 121-130 | 131-140 | 141-150 | 151-160 | 161-170 | 171-180 | 181-190 | 191-200 | 201-210 | 211-220 | 221-230 | 231-240 | 241-250 | 251-260 | 261-270 | 271-280 | 281-290 | 291-300 | 301-310 | 311-320 | 321-330 | 331-340 | 341-350 | 351-360 | 361-370 | 371-380 | 381-390 | 391-400 | 401-410 | 411-420 | 421-430 | 431-440 | 441-450 | 451-460 | 461-470 | 471-480 | 481-490 | 491-500 | 501-510 | 511-520 | 521-530 | >>
© Rein Mets 2002