Rein Mets / sokrates e-mail
| Rein Mets | Artiklid | Homokultuur | Homokunst | Foorum | Külalisteraamat |






FOORUMID


KÕIK FOORUMID...


Mu poeg on homo
05.10.2003



Kui aina räägitakse igasugustest vähemustest, miks siis mitte nimetada meid, homopoiste emasid, vähemusemadeks. Tegelikult me ju seda olemegi…
Oma poja puhul märkasin erinemist teistest poistest juba tema varajases lapseeas. Näiteks ei tegelenud ta üldse autode, rongide, lennukite vms mänguasjadega, vaid hoopis nukkude või teiste mittetehniliste leludega. Ka liivakastis mängis ta meelsamini tüdrukutega kodu kui poistega rallit.

Veel meeldis talle õe kleidikesi selga toppida ning siis peegli ees keerutada ja edvistada. Kui suvel maal olles jooksid õepojad aina vanaisa sabas ning tahtsid traktoriga sõita ja auto remontimisel abiks olla, siis minu poeg käis ikka vanaema kannul ja õppis niimoodi tegema naistetöid, näiteks tikkima. Silma torkas ka poja graatsiline, naiselik kõnnak. Ei oskagi öelda, kas see kujunes iseenesest või oli teadlikult õpitud-jäljendatud.

Nii mulle esimesed kahtlused hinge pugesidki. Alguses lootsin ikka, et see kõik on juhuslik ja mööduv ning võib-olla esineb sellist käitumist lapseeas paljudel poistel. Aga edaspidi erinevused teiste poistega aina süvenesid. Kui väiksemana oli pojal sõpru nii tüdrukute kui ka poiste seas, siis koolieas tekkis tal kaaslaste leidmisega probleeme. Poiste tavapärased tegevused teda ei huvitanud ning ega ta oma teistsuguse olekuga poistekampadesse ei sobinudki. Tüdrukud jälle ei võtnud teda enam ühena endi seast, nagu see oli olnud lasteaias. Nii et sel ajal, kui teised poisid tagusid jalgpalli või mängisid sõda, luges tema toas raamatuid.

Murdeeas identiteedikriis süvenes. Ta kas ei osanud või ei julgenud tunnistada endalegi, teistest rääkimata, et on erinev, et on homo.

Kui ma üldse midagi kahetsen, siis seda, et ei algatanud juba sel ajal temaga avameelset jutuajamist. Vist lootuses, õigemini enesepettuses, et “see läheb iseenesest mööda”.

Aga midagi ei läinud mööda, vaid aina hullemaks. Selles mõttes, et kannatas ju minu laps, elades üle oma erinevust “normaalsetest” poistest ning tõenäoliselt kartes, et kui lähedased inimesed tema suundumusest teada saavad, ütlevad nad temast lahti.

Kriis jõudis kulminatsiooni, kui ta pihtis vanemale õele, et ei taha enam elada, ning selgitas, miks… Kui ma siis pojalt küsisin, miks ta mulle juba varem midagi ei rääkinud, vastas ta, et ei tahtnud mind kurvastada, sest arvas, et mulle tema homoseksuaalsus ei meeldiks.

Aga ma ise ju aimasin… Ja ikkagi vältisin seda teemat…

Igatahes enam ei saanud ma jaanalinnu kombel pead liiva alla peita ning pidin alasti tõele otse silma vaatama. Ütlesin pojale täpselt seda, mida mõtlesin: et mul on temast kahju, sest tal saab olema elus palju raskem kui teistel meestel: ta peab arvestama avaliku hukkamõistuga, võimetusega luua traditsioonilist perekonda ja muretseda lapsi; ka on tal sobiva kaaslase leidmine palju keerulisem kui heteromeestel. Kuid et kõigest hoolimata jääb ta minu kalliks pojaks, keda ma armastan ning kellele püüan olla toeks ja abiks.

Pean tunnistama, et tegelikult oli meie peres vanema õe osa venna eneseteadvuse kujundamisel oluliselt suurem kui minu oma. Just tema oli see, kes tingimusteta aktsepteeris venna homoseksuaalsust ning aitas tal leida endas julgust määratleda ennast just sellena, kes ta on. Õde tutvustas venda ka teiste temataolistega, kelle seltskonnas võis mu poeg ennast tunda vabalt ja hästi ning vabaneda senisest üksindusest.

Aga kõigil taolistel poistel pole ju nii mõistvat ja toetavat suurt õde ning sellepärast vajavad meie lapsed tuge ja abi just meilt, emadelt. Mis isadesse puutub, siis tundub, et nemad elavad poja nii-öelda kõrvalekallet üle veelgi valulisemalt ning seetõttu pole suutelised adekvaatselt reageerima.

Kirjutasingi selle kirja lootuses, et emad, kellel on samalaadilised kahtlused, õpiksid minu vigadest ja r ä ä g i k s i d oma lastega, enne kui juhtub midagi pöördumatut… Olen mõelnud, et võib-olla on nii mõnelgi elust vabatahtlikult loobunud poisil olnud südamel seesama suur mure, mida pole ka kõige lähedasematele inimestele pole julgetud usaldada, kartuses, et nad pöörduvad temast ära. Ja ühel saatuslikul hetkel ei tulegi väike süda nii suure valu ja üksindusega enam toime…

Lähedaste inimeste armastus ja toetus on siis hindamatu tähtsusega.
Lõpetuseks soovin, et keegi meist, vähemusemadest, ei laseks oma emaks olemise rõõmu tumestada sellel, et meie pojad on teistsugused. Olgem õnnelikud, et meil on tublid ja terved lapsed, keda me armastame ja hoiame ning kes vastavad meile samaga.

DNL

[Sissekandeid kokku: 18]


Nimi: sokrates
17.06.2006
E-Mail:
20:28

Lp. Merike
Ma ei tea, kas ma olen küllalt pädev Teile tarka nõu
andma ja Teie probleemi lahkama.

Aga ma ei arva, et inimene naljaviluks otsib
homoseksuaalseid suhteid, lihtsalt see allasurutus plahvatab
kunagi ja mida hiljem, seda hullemini.

Ma ei arva, et vahetatakse oma lasteema mingi meessoost
sõbra vastu, asi on isiklikus n. õ. keemias...

Avatud suhe homodesse ühiskonnas ja mittehomofoobiline,
kuid tolerantne lähenemine sellesse probleemi, annaks vast
lootust edaspidiseks, et tavanaine ei pea abielluma
kapihomoga...vaid kaartid oleksid laual enne abiellumist
juba...

Siin on minu iva poeetiline vastus Teile:
Raha eest vöib osta:

Osta maja, kuid mitte selles meeldivust.
Osta voodi, kuid mitte und.
Osta kella, kuid mitte aega.
Osta raamatu, kuid mitte teadmisi.
Osta positsiooni, kuid mitte respekti.
Maksta arstile, kuid mitte osta tervist.
Osta hinge, kuid mitte elu.
Osta seksi, kuid mitte armastust.

Teie ustav sõber Rein Mets.


Nimi: Merike
17.06.2006
E-Mail:
19:19

Mul on küsimus. Kas on võimalikud ka libahomod, see
tähendab, et inimesel tekib ütleme väga palju raha ja ta
katsetab. Üritab kõike seda, mis võib-olla ei ole tema
oma aga ta naudib seda. Mul on abikaasaga sellised lood.
Meil on ka lapsed, kelle ta maha jättis. See on kannatus
meile kõigile.


Nimi: Kristel
30.01.2006
E-Mail: ts14@hot.ee
19:56

Lapena enne kooli panin emariideid selga ja kantsin neid
ilma, et ma oleks tahtnud olla tüdruk. Koolis kuni
teismeliseea alguseni ei olnud mul mingeid probleeme p[kstes
käimisega. Aga siis tuli meieklassi kena uus tüdruk.
kandis peamiselt seelikuid, kontsata kõvatallaga kingi.
Ühel päeval kui klassis olin mina klassiõde ja üks
klassivend, seisis klassiõde akkna juures. Klassivend läks
klassiõe juurde ja hakkas teda katsuma. Klassiõde hakkas
vastu.Klassivend jõudis suruda klassiõde vastu seina ja
käe via seeliku alla , kui sai kõva laksu vastu nägu.
Arvasin,et klassiõde hakkab nüüd pükstes käima kuid ei
hakkanud.


Kodus panin ema riided selga ja siis tuli silmeette see
midama klassis nägin. Mul läks korrapealt kõvaks. tuntsin
kudas klassivend mind katsub ja siis mulle taha keerab. Sain
korraliku orgasmi. Pärast seda olen ma kadestanud
tü[drukuid, et naad seelikuid jne. kannda ja poistega
suhelda nii nagu tüdrukud poistega suhtlevad.


Aastad mödusid ja ema sai mu tegliku olemuse teada.
Käisime mitmeid kordi psüholoogi juures. Lootis, et kõik
muutub, kuid asjata. Vabal ajal rietusin naiseks. Ja käisin
naisena isegi väljas.


Nüüd kus elan mehega koos kannan ainult naisteriideid.
Kapis on ülikond m]ned pksid jne., juhuks kui peaksin
mehena väljaminema.


Ema on nüüd leppinud sellega, et kannan
naisteriideid. Vahest käime isegi koos soppamas.


Nimi: tauri
30.09.2005
E-Mail:
13:38

tere, minu ema sai hiljuti eada minu seksuaalsusest.
see aeg on läinud kivide ja kändude ja läheb edasi.
minu ema ei mõista mind ja ta vist ei atahgis eda, ta
loodab kogu südamest et ma muutuksin ja läheksin siis tema
meelest normaalsesse ellu tagasi. ta kardab just selle
pärast et minul pole tulevikku, ei saa perekonda luua ega
tänaval olla käest kinni, kuna eesti ühiskond tema
arvates ei muutu ja ühiskond ei võta vähemusrahvaid
omaks. tal on veneaegsed vaated, vanemast generatsioonist

aga see ei muuda mind ikkagi, tahan olla just selline, kuigi
olen veel tõesti noor aga ei muutu kunagi, süda minu sees
ei taha, ei soovi.

Siis teab ka veel minu 2 õde, nemad nagu minu arvates
aksepteerivad seda, eriti vanem õde, temal pole midagi
selle vastu, vähemalt ei atah ta et ma HIV positiivseks
saaks. Ia pole veel eada saanud ja loodan et ei saagi, kuna
tema vaated on üldiselt väga selle vastu, laseks mulle
veel tappa ka anda. ja kui ta teada saab siis olen kodust
läinud, võta kümme asja ja kao.


Nimi: värdjas
11.01.2005
E-Mail: fucktupinthahead.sucker.idiot.@ ass.ee
21:36

Ahaa,et nii on siis lood.


Nimi: Ministeerium loob homode infokeskuse
11.01.2005
E-Mail:
14:38

Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluv Tervise Arengu
Instituut (TAI) kuulutas 2. veebruaril 2005 välja suunatud
riigihanke geide ja lesbide infokeskuse loomiseks.


Kaheksa kandidaadi seast tehti pakkumine Eesti Gayliidule,
kirjutab Eesti Ekspress.


Keskuse loomine koos selle kohta infot andva
internetiportaali ning muude infomaterjalidega läheb maksma
ca pool miljonit krooni.


Kuna tegemist on ka veebikujundamiste, portaalimootorite ja
muu keerulise tehnikaga, siis eeldatavalt on see summa
põhjendatud, ütles TAI projektijuht Leho Tamvere.


Projekti rahastatakse rahvusvahelise
aidsiennetusorganisatsiooni Global Fund rahast.


Eesti Gayliidu esindaja sõnul ei ole tegemist
propagandakeskusega, vaid asutusega, kus kõik
seksuaalvähemusi puudutavad teemad leiavad adekvaatse
vastuse. Kuna inimeste mured on reeglina diskreetse
iseloomuga, siis lihtsaim tee infoni on interneti kaudu.
Konkreetsematele küsimustele saab vastuse telefonitsi või
keskusest.


Delfi


Nimi: aivar
12.12.2004
E-Mail:
20:53

kui te poega armastate,siis ei loe see kelleks ta ennast
peab .Mul on kahju .et mina olen mitte keegi ja ise olen
juba 17aastaselt BI.Aga minu lapsed (17,16,115,)ei olegi aru
sest saanud.Ja las lapsed olgukes tahes :NAD ON MEIE
LAPSED:


Nimi: eh
11.12.2004
E-Mail:
10:54

A minul on täiesti ükskõik mis minu homoseksuaalsuse
tekitas. Mulle see meeldib ja mina seda ei häbene


Nimi: Miks saab lapsest homoseksuaal?
07.12.2004
E-Mail:
08:00


Kui oled naine ja parasjagu lapseootel, siis oleks sul
targem loobuda kaalu jälgimisest ja erinevate
saleduspreparaatide tarvitamisest, kui sa vaatamata kogu oma
tolerantsusele ei soovi, et sinu lapsest kasvab gei. Nimelt
on uurijad käinud välja väite, et väga suure
tõenäosusega võivad mitmed tabletid mõjutada sinu
tulevase lapse kalduvust homoseksuaalsusele.

Teadlased on varemgi korduvalt püüdnud leida mingit
seletust, miks mõned inimesed ikkagi homoseksuaalseteks
sünnivad. Nüüd on ameerika uurijad tulnud välja täiesti
ootamatute tulemustega, vahendab Aftonbladet.


Kui naine raseduse esimesel kolmandikul ehk siis kolme
esimese kuu jooksul on söönud kõhnumistablette või muud
preparaati, mis sisaldab hormooni nimega türoksiin, ei
jäta see avaldamata mõju ka lootele ja seeläbi omakorda
tulevase lapse seksuaalsusele. Uurijate sõnul on
tõenäosus homoseksuaalse lapse sündimiseks ligi kaheksa
korda suurem, seda eriti tüdrukute puhul.


Uuringud viidi läbi USA-s ja Kanadas, kus Põhja-Dakota
teadlased võtsid ühendust rohkem kui viie tuhande
üliõpilase emaga. Suure üllatusena jõuti tulemuseni, et
emadel, kes olid manustanud kilpnäärmehormooni türoksiini
sisaldavat preparaati või Dexedrin-tüüpi
kõhnumistablette, esines kaheksa korda sagedamini
lesbiliste kalduvustega tütreid.


Täpsemad tulemused läbiviidud uuringu kohta avaldatakse
lähiajal ka ajakirjas Personality and Inidividual
Differences, millega loodetakse kõigutada teooriat sellest,
et inimese seksuaalsus on määratud üksnes geneetiliste ja
bioloogiliste faktorite poolt.


Ameeriklased ei ole oma väidetes sugugi üksi, nimelt on ka
Londonis praktiseeriv meditsiinidoktor Glenn Wilson valmis
uuringu tulemusi toetama. Ka tema arvab, et seda liiki rohud
võivad mõjutada aju keemilisi protsesse, mis mitmete
uuringute põhjal on osutunud otsustavaks inimese
seksuaalsuse kujunemisel. Wilson ise on välja andnud
raamatu, mis samuti keskendub homoseksuaalsuse päritolule.


Naisteleht


Nimi: Peeter
27.08.2004
E-Mail:
23:32

...Sultsi kirja lugedes ei teki kahtlustki, kes on haige
inimene ja kes normaalne.

Tänan, et end avasid, Sults


1-10 | 11-20 | >>
© Rein Mets 2002