Rein Mets / sokrates e-mail
| Rein Mets | Artiklid | Homokultuur | Homokunst | Foorum | Külalisteraamat |






FOORUMID


KÕIK FOORUMID...


Geiklubi ja Kaarli kirik
08.10.2006

Oh seda paljukirutud Eesti meediat! Jälle rikkus ilusa asja ära. Keskerakonnal on ikka õigus, kui nad kinnitavad, et kinni makstud, erapoolik ja õel “õukonnameedia” kiusab neid.

Mõni nädal tagasi tõmmati vesi peale Arnold Rüütlile, nüüd siis pandi jõhker punkt geiklubi Angel helkurikampaaniale. Aga ärme unustame, et selle klubi üks omanikke on äsja Keskerakonda astunud ärimees Peeter Rebane! Küllap kolmapäevasest Kesknädalast saab müüdavate ajakirjanike kohta jälle ühte koma teist lugeda. Või müristab kultuuriminister Raivo Palmaru lausa riigikogu kõnetoolist?


Väike helkur


Ometi oli kõik nii ilusti ja maitsekalt välja mõeldud. Helkur iseenesest on ju täiesti tühine asjake. Keegi temast tegelikult puudust ei tunne. Helkur on odav ning teda müüakse kõikjal. Lisaks toimub pidevalt kõiksuguseid üritusi, mille käigus jagatakse helkureid lastele tasuta, mul endal on neid tänu sellele esikusahtlis terve kuhi. Totaalse ülepakkumise tõttu pole helkur laste silmis mingi eriline aare, keegi ei ihalda seda ega kirjuta temast jõuluvanale. Ning päris kindlasti ei viitsiks ka ükski tavaline koolipoiss minna kusagil kõrvaltänavas asuvasse baari endale helkurit nõutama. Ise-asi, kui antaks šokolaadi või kleepse!

Seega polnud suuremal osal lapsevanematest tegelikult mingit põhjust geiklubi kampaaniat peljata. Tühipaljas helkur on seksuaalse identiteedi muutmiseks liiga mage sööt. Ning ka naisõiguslastel pole põhjust küüsi vihaselt peopessa suruda. Tüdrukud ei tahagi neid helkureid. Õige nüüd asi! Helkur?! Pähh!

Teine lugu on aga nende poistega, kes ehk juba varem tundsid salapärase klubi ning selle karismaatiliste kundede vastu seletamatut tõmmet. Kes lõikasid Just!ist välja Angeli pidudel klõpsitud glamuurseid fotosid ja peitsid padja alla. Kes on palju kordi häbelikult mööda Sauna tänavat edasi-tagasi lonkinud, pulss kosmoses, julgemata siiski klubi ust paotada. Nende jaoks olnuks helkur teretulnud võimalus süda lõpuks rindu võtta ning ammu kavatsetu teoks teha. Nüüd oli neil ju sisenemiseks alibi.


Liiklusohutus! Ole nähtav!


Ning nad saavadki nähtavaks. Hämaralt uulitsalt astuvad need kohmetud poisid heledasti valgustatud klubisse, võtavad tänusõnade saatel vastu oma helkuri, aga ühtlasi saavad ka tuttavaks. Räägivad lahkete onudega törtsu mehejuttu. Teinekord on juba lihtsam tulla, omad inimesed ootavad ees.

Umbes samalaadset funktsiooni täidavad ju ka näiteks kõiksugused romaani- ja novellivõistlused või noorte kirjandusajakirjad. Need on olemas selleks, et kirjandusest huvituv noor inimene julgeks tulla end pakkuma. Et algaja autor saaks jala ukse vahele. Siis võib ta juba mõne aja pärast kirjandusõhtutel koos vanade hüljestega lõbusasti veiniklaasi taga mõmiseda ja kultuurkapitalist raha küsida.

Vene-ajal oli nende jaoks, kes häbenesid otsejoones komparteisse “Eesti asja” ajama minna, olemas komsomol. Seal sai end enne soojaks teha.

Iga organisatsioon vajab värsket verd! Värskeid mõtteid! Helkuri järele tulevad poisid olnuks kui Euroopa Liidu uued liikmed. Tulevastel pidudel tantsinuks juba nemad laual.

Aga nüüd siis keeras kiuslik ajakirjandus jälle toreda plaani tuksi ja tuhat helkurit jäi Angeli rahvale kätte. Riputa või iseendale saba külge.


President Ilves


Kui klubi Angel peab hoolitsema järelkasvu eest, siis paljudel äridel on see mure, et neil lihtsalt napib kundesid. Keegi ei käi, keegi ei osta. Aga ära elada ning ideaalis isegi laieneda tahavad nemadki. Mis muud, kui otsi abi reklaamikampaaniast!

Näiteks Kaarli kirik ongi härjal sarvist haaranud. Neil on välja töötatud kaval plaan, kuidas ahvatleda pühakotta inimesi, kes pole seal varem kunagi käinud ega ole kavatsenud ka tulevikus tulla. Selle aasta märtsis meelitati neid Lennart Meri matustega, nüüd on söödaks välja pandud verivärske president Toomas Hendrik Ilves, kelle ametisseastumist tähistatakse tuleval esmaspäeval Kaarli kirikus tänujumalateenistusega. (Millest võib siis järeldada, et just jumal tegi Ilvesest presidendi – mille eest teda muidu tänada? Ei tea, kas vanamees Kadri-orus mingi ametikoha ka saab?)

Mindki kutsuti pühakotta, aga mina muidugi ei lähe. Nii nagu helkur pole mingi imeasi, mille kannul ummisjalu geiklubisse lipata, nii ei piisa ka Ilvesest minu peibutamiseks. Võib-olla kui seal Kaarli kirikus pakutaks praadi ja viina, ehk siis? Aga tühipaljas vaatamine! Küllap näeb uut presidenti tulevikus mujalgi, meeldivamas keskkonnas. Noh, vähemalt televiisoris ikka! Nääriööl kuusepuu all.

Kuid pole kahtlust, et paljud inimesed lähevad siiski liimile. Küsitav on muidugi, kas neil sellest ühest tänujumalateenistusest ka kohe sõltuvus tekib. Üldiselt on ju teada, et esmakordne kirikuskäik lõpeb tavaliselt hoopis ränga külmetushaigusega. Seepärast väike soovitus kõigile minejatele: villased sokid kindlasti jalga ja väike lapik põuetaskusse!


ANDRUS KIVIRÄHK

[Sissekandeid kokku: 0]


© Rein Mets 2002