Rein Mets / sokrates e-mail
| Rein Mets | Artiklid | Homokultuur | Homokunst | Foorum | Külalisteraamat |






FOORUMID


KÕIK FOORUMID...


PETER SINGER: Homoseksuaalsus ei ole amoraalne
14.11.2006



Madalmaad, Belgia, Kanada ja Hispaania on viimastel aastatel hakanud lubama samasooliste abielusid. Mitmed teised riigid tunnustavad samast soost inimeste registreeritud partnerlust.

Ning väga paljudes riikides kehtivad seadused, mis keelavad diskrimineerimise inimese seksuaalse sättumuse alusel. Kuid maailma suurimas demokraatlikus riigis Indias on kahe mehe vaheline seksuaalsuhe endiselt kriminaalkuritegu, mille eest võib oodata kuni eluaegne vangistus.

India ei ole muidugi ainus riik, kus kehtivad karmid karistused, mõnedes islamimaades – näiteks Afganistanis, Iraanis, Iraagis, Saudi Araabias ja Jeemenis – võib homoseksuaalsuse eest karistada koguni surmanuhtlusega. Ent kui taoliste seaduste alalhoidmist võib veel mõista riikides, kus kriminaalõigus sisaldab religioosseid norme, siis ilmalikus demokraatias nagu India on see raskestimõistetav.



Indias keelati homoseksuaalsus aastal 1861, kui seda maad valitsesid britid. Seega muudab asja eriti irooniliseks tõik, et Suubritannia on sarnase keelu juba ammu tühistanud.

Kirjanik Vikram Seth avaldas äsja avaliku kirja India valitsusele, kutsudes viimast tühistama homoseksualismi kriminaliseerivat seadusesätet. Paljud teised tuntud indialased andsid sellele allkirja ja nii mõnedki – sh Nobeli majanduspreemia laureaat Amartya Sen – avaldasid toetust. Seaduse vaidlustamise üle otsustab Delhi kõrgem kohus.


Paternalism ja moralism


Umbes samal ajal kui Indias keelati homoseksuaalsus, kirjutas Briti filosoof ja majandusteadlane John Stuart Mill oma kuulsa essee “Vabadusest”, kus ta sõnastas järgmise printsiibi: “…jõudu tohib rakendada tsiviliseeritud ühiskonna ükskõik millise liikme vastu tema tahte vastaselt vaid siis, kui selle asemel saab vältida teiste ühiskonnaliikmete kahjustamist. Tema enda heaolu, ükskõik kas füüsiline või moraalne, ei ole piisav õigustus… Üksikisik on iseenda, oma keha ja vaimu üle suveräänne.”

Tunnustatud 20. sajandi Briti filosoof Herbert L. A. Hart argumenteeris osaliselt Milli printsiibi vastu. Sellal kui Mill ütleb, et indiviidi “füüsiline ega moraalne” heaolu ei ole “piisav õigustus” riiklikuks sekkumiseks, väidab Hart, et indiviidi füüsiline hea-olu just on piisav õigustus, kui indiviidid võivad omaendi parimaid huve eirata ning kui sekkumine üksikisiku vabadusse on väike. Näiteks võib riik nõuda, et me kannaksime autos turvavööd või mootorrattaga sõites kiivrit.

Kuid Hart eraldas teravalt õiguslikku paternalismi õiguslikust moralismist. Ta leidis, et moraalsetel kaalutlustel ei tohi keelata selliseid tegusid, millega ei kaasne füüsilist kahju. Tema seisukoha järgi ei tohi riik kriminaliseerida homoseksuaalsust põhjusel, et see on amoraalne.

Selle argumentatsiooni probleem on, et pole lihtne mõista, miks legaalne paternalism on õigustatud, legaalne moralism aga mitte. Selle vahetegemise kaitsjad väidavad sageli, et riik peaks olema võistlevate moraalsete ideede vahel neutraalne, ent kas selline neutraalsus üldse on võimalik?

Kuid veel kaalukamaks vastuväiteks homoseksuaalsuse keelustamisele on selle tuumaks oleva veendumuse eitamine: et samasooliste seksuaalsuhted nende vastastikusel nõusolekul on amoraalsed.

Mõnikord väidetakse, et homoseksuaalsus on vale, kuna see on “ebaloomulik” ja “kõrvalekaldmine meie loomulikust seksuaalsusest”, mille eesmärgiks on väidetavalt liigi taastootmine. Kuid samahästi võib öelda, et kunstlike magusainete kasutamine on “kõrvalekaldumine meie loomulikust maitsetajust”, mis eksisteerib selleks, et märgata toitvat sööki. Me peaksime hoiduma “loomuliku” ja “hea” võrdsustamisest.

Kas asjaolu, et homoseksuaalsed suhted ei too endaga kaasa liigi taastootmist, muudab need amoraalseks? See oleks tihedalt rahvastatud riigis nagu India – kus valitsus toetab raseduse vältimist ja steriliseerimist – eriti veider argument homoseksuaalsuse keelustamiseks. Kui teatud seksuaalne praktika toob rahuldust neile, kes selles osalevad, ega kahjusta kedagi, siis mis saab seal olla amoraalset?

Homoseksuaalsuse keelustamise puhul pole seega keskseks probleemiks mitte riik, kes püüab õiguste abil kehtestada “moraali” privaatsfääris. Probleemiks on seadus, mis tugineb ekslikule arusaamale, mille järgi homoseksuaalsus on amoraalne.

Autor: Peter Singer

Copyright: Project Syndicate, 2006. www.project-syndicate.org

[Sissekandeid kokku: 19]


Nimi: Naisühendus: vaba- ja homokooselud ametlikuks
26.04.2007
E-Mail:
09:25


Abielu kõrval võiks Eesti Naisühenduste ümarlaua
hinnangul olla õiguslikult reguleeritud ka vabaabielud,
sest vastasel juhul on uus perekonnaseadus diskrimineeriv.


Eesti Naisteühenduste Ümarlaua (ENÜ) peasekretär Eha
Reitelmann saatis justiitsministeeriumile kirja, kus muu
hulgas märgitud, et uus perekonnaseadus pole tähelepanu
pööranud kooslustele, mida Eesti väärtushinnangute
kohaselt peetakse pereks — emad koos lastega, isad koos
lastega, vabalt elavad pered, omasoolised paarid, kirjutab
Postimees.


“Peaks asuma partnerlussuhteid reguleerivat eelnõu ette
valmistama ja antud eelnõu lõpus võiks ka viidata, et
nende isikute õigused saavad reguleeritud partnerlussuhete
seaduses,” kirjutas Reitelmann.




Nimi: Baconi maali hind võib oksjonil küündida rekordini
30.03.2007
E-Mail:
12:08

Francis Baconi maal “Töö Velazquesi portree paavst
Innocentius X järgi”.Kunstnik Francis Baconi mais
oksjonile mineva maali hind võib kujuneda kõrgemaks
kõigist seni müüdud Baconi töödest.


Francis Baconi maali “Töö Velazquesi portree paavst
Innocentius X järgi” võib Sotheby oksjonimaja andmeil
ületada 30 miljoni dollari piiri, vahendab BBC.


Tegemist on maailga, mis kuulub Francis Baconi paavste
kujutavate maaalide seeriasse. Bacon sai inspiratsiooni
paavstidest pildiseeria maalimiseks just kunstnik Diego
Velazquesi poolt 1650. aastal maalitud “Paavst Innocentius
X portreest”.



Sotheby kaasaegse kunsti valdkonna juht Tobias Meyer
kirjeldab Baconi poolt 1962. aastal valminud maali kui
“ülimat paavsti kujutist”. Meyeri sõnul on kunstniku
paavst Innocentius X kujutav maal intentsiivne, helendav ja
kiirgav.



Francis Baconi maal “Uurimus portreest II”, mis põhineb
William Blake`i näomotiividel, müüdi veebruaris Londonis
toimunud oksjonil 14 miljoni naela eest.



Nimi: «Brokebacki mäe» suudlus parim
14.02.2007
E-Mail:
21:12


Heath Ledgeri ja Jake Gyllenhaali suudlus filmis
«Brokebacki mägi» valiti kõigi aegade parimaks
ekraanisuudluseks.



Kahe mehe armastusest rääkiv film varjutas isegi Audrey
Hepburni ja George Peppardi suudluse ülimenukas filmis
«Hommikusöök Tiffany juures» ning Brad Pitti ja Angelina
Jolie’ suudluse filmis «Härra ja proua Smith».


Tippsuudluste hulgas oli ka näiteks Sarah Michelle Gellari
ja Selma Blairi katsetus filmis «Julmad mängud».




Nimi: Minu pärast jäägu homoklubi kemps kasimata!
01.02.2007
E-Mail: II
08:51


Solvatud primadonna turtsub, et söögiisu oli pärast Metsa
ja Baari-Madise ootamatut ilmumist rikutud nii temal kui ka
ülejäänud laudkonnal. «Kõigil jäid suud lahti, nad
olid täiesti jahmunud. Reimo ja Madise pöördumise
kontekst, see, kuidas seda tehti, oli nii jäle –
öähh!»


Loovutab kempsuharja Ingrid Tähismaale

Leping Angeliga on Saagimi kinnitusel sõlmitud suusõnal ja
meilivahetuses ega kohusta juriidilises mõttes millekski.
«Aga ärgu kartku, ilma nad ei jää,» lohutab Saagim.
«Bartertehinguga saavad nad meilt reklaami. Me isegi
rääkisime sellest ja see sobis neile. Aga nad ei suutnud
loobuda, vaid müüsid päevad, kui mina pidin tööle
tulema, raske raha eest fotograafidele ja kurat teab kellele
maha. Ajasid terve hulga inimesi kokku – et nüüd saab
nalja, Saagim tuleb lapiga vehkima!»


Et geiklubi ei peaks tema loobumise tõttu loodetud
lisatööjõust ilma jääma, pakub Anu suuremeelselt endale
ka asendajat: «Mul on ju väga tore dublant, Ingrid
Tähismaa. Kindlasti vajab ta tähelepanu rohkem kui
mina.»


Kui aga Reimo Mets ei peaks kõigest hoolimata tema
kimbutamist jätma, ähvardab Saagim: «Pika ilu peale võib
tulla ka pill. Meil on nende peolt veelgi avaldamata
fotosid.»


EI TAGANE: Angeli juht Reimo Mets on resoluutne – Saagim
ärgu lootkugi kõrvale nihverdada. «Ei põgene ta
kuhugi!» hoiatab Mets. «Ta jõuab Angelis tuhkatriinuna
tööd teha veel küll ja küll.»



Katrin Pauts


Nimi: Minu pärast jäägu homoklubi kemps kasimata!
01.02.2007
E-Mail: SLohtuleht
08:51

«Sõime desserti, kõik olid hästi viisakad ja soliidsed.
Ja siis järsku, nagu kaks paabulindu, mingid sulgedest
käekotid näpus, ilmusid Reimo Mets ja Baari-Madis. Ja
hakkasid seal kõva häälega vehkima! Mul oli kohe päris
piinlik ausalt öeldes,» kirjeldab Anu Saagim pahaselt
turtsudes, kuidas geiklubi Angel esindajad temalt udupeenel
«Hõbelusika» võistlusel galaõhtusöögil isu
röövisid.



Kempsuskandaal Angeli ja Anu Saagimi vahel puhkes eelmise
aasta lõpul, kui ajakiri Just! avaldas geiklubi
sünnipäevapeo reportaažis sensuaalse foto, kus teletäht
Marko Reikop süleleb muusikaliartisti Lauri Liivi. Et
eelneval kokkuleppel tuli piltide avaldamine Angeliga
kooskõlastada, selle foto kohta aga luba polnud, nõudis
gei­klubi Justi! fotograafilt lepingu rikkumise eest
rahatrahvi. Lõpuks saadi ajakirja peatoimetaja Anu
Saagimiga kokkuleppele, et viimane heastab kahju hoopis
ühiskasuliku tööga. Ehk: teeb kõike, mida klubi
vahetuseülem käsib, olgu või kempsu küürimine.


Sel nädalal andis Anu Saagim Kanal 2 uudisteprogrammis
«Reporter» mõista, et sõidab peagi Ameerikasse puhkusele
ja pärast seda on tal Euroopaski hulk asju ajada.
Seepärast ei jõua ta gei­klubile antud lubadust kuidagi
enne augusti lõppu täitma asuda.


SL Õhtulehega kõneldes arvab Saagim, et vast õnnestub
kergemeelselt kaelatõmmatud kohustusest sootuks pääseda
– et bra­vuu­ritar ei peaks tööga käsi määrima, on
Just! pakkunud Angelile hüvituseks reklaamidiili.


Geiklubi nõuab Saagimit tööle

Angeli juht Reimo Mets on resoluut­ne: Saagim ärgu
lootkugi kõrvale nihverdada. «Ei põgene ta kuhugi!»
ütleb Mets. «Ta jõuab Angelis tuhkatriinuna tööd teha
küll ja küll.» Lepingus on kirjas, et töö peab olema
tehtud 5. maiks või muidu tuleb Justi! fotograafil esialgu
määratud 100 000 krooni suurune trahv ikkagi ära maksta.


«Viimati rääkisin Saagimiga Kanal 2 vahendusel
«Hõbelusika» auhinnagala õhtusöögil ja esitasin talle
küsimuse, mis kuupäeval, kellaajal ja aastaarvul Anu
Saagim Angelisse tööle tuleb,» räägib Mets. Kuna Mets
läheb peagi puhkusele, tahtis ta Saagimiga enne ärasõitu
tööaja täpselt kokku leppida.


«Saagim vastas, et sõidab 4. märtsil puhkusele, pärast
seda on tal veel mingid kohtumised ja enne 20. augusti ta ei
saa,» kuulis Mets aga enda pahameeleks.


Seejärel andnud Mets Saagimile edasi lakoonilise teate, et
telesarjast «Baar» tuntud Madis Räästas, kes Angeli
personali töögraafikuid koostab, paneb Saagimi vahetused
paika. «Kui vahetusevanem ütleb, et ta on sel päeval
nõudepesija või kempsus koristaja, siis tulenevalt maja
kodukorrast on nende töökohustuste sooritamine talle
kohustuslik,» ei saa diiva Metsa kinnitusel pirtsutada.


Saagimil viskab peldikuteema üle

«Nad on sellised tüütud kanaari­linnud ausalt öeldes,»
puhiseb Anu Saagim ärritunult. Ja põrutab, et talle on
algusest peale selge, et klubi kasutab teda labaselt enda
promomiseks. «Nalja võib ju teha, olen alati nõus
selliste PR-projektidega kaasa minema. Aga kuskil olgu mingi
maitsepiir.»


Nüüd aga jäägu Angeli WC tema poolest kasimata: «Ma
arvan, et ma ei lähegi koristama sinna!» (Muide, kempsu ei
küüri Anu koduski – selleks on tal palgatud
koduabiline.)


Saagim möönab, et esialgu nägi ta Angeli pakkumises
Justile! suurepärast efektse fotoreportaaži võimalust,
aga nüüd hakkab peldikuteema tal juba üle viskama.
«Mulle ei meeldi selline odav reklaam. Kõike tuleb teha
stiilselt, ei ole mõtet muutuda labaseks. Ma olen küll
skandaalitar ja bravuu­ri­tar, aga selleni ma ei lasku,»
sähvatab Saagimi hääles siiras solvumisnoot. «See oli
mulle viimane piisk karikasse, kui nad nüüd tõesti
ilmselt otse Kroonika seksikate peolt (reede õhtul – toim)
sellele pidulikule õhtusöögile (pühapäeva õhtul –
toim) tuigerasid.»



Nimi: europarlamendi resolutsioon, mis moistab hukka homofoobia!
30.01.2007
E-Mail:
14:27

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP/
/TEXT+TA+P6-TA-2006-0018+0+DOC+XML+V0//ET


Nimi: Jah
30.01.2007
E-Mail:
09:22

Igasugune armastus on Hea Armastus.
Kõige hullem on igasuguse armastuse puudumine.


Nimi: eetikast
30.01.2007
E-Mail:
00:18


Moraal on vananenud ja ajast ja arust sovjetlikest ja
religioossetest doktriinidest lähtuv suhtelisus.


Selle asemel pakun eetikat!
Ja homoseksualism, geikultuur ja kunstiajalugu on eetiline,
nii eetline kui on olnud võimalik keset vihkavat,
praalivat, ajuti tapvat homofoobiat ajaloos.

Homofoobia on eetikavaba, moraalitsev ja ennast ja oma
vihkamist millega-iganes-õigustav.

Nii paraku ja kahjuks on senini olnud!


Nimi: Aga peded tegid tädi Saagimile pika puuga ära!
15.01.2007
E-Mail:
21:45


Angel: Anu Saagimi vetsutädiks!

Ajakiri Just! avaldas homoklubis Angel tehtud pikantsed
pildid ilma klubi nõusolekuta, Angel nõudis seepeale
ajakirjalt ja fotograafilt 100 000 krooni hüvitist. Nüüd
on Just!i peatoimetaja Anu Saagim soostunud osa kahjust
hüvitama Angelis tasuta töötades.


Just! avaldas geiklubiga konsulteerimata pildi, kus Marko
Reikop embab Angeli sünnipäevapeol palja ülakehaga Lauri
Liivi.

Angel ja klubi arvates sündmusi valesti kajastanud ajakiri
jõudsid viimaks kokkuleppele. Nimelt nõustus Anu Saagim
peale pikki vaidlusi ühiskondlikult kasuliku tööga Café
Angelis 40 tunni ulatuses, ajavahemikus 01.02.-01.05.07.


Töö hõlmab vahetuse vanema poolt ettenähtud ülesannete
täitmist, nagu tellimuste vastuvõtmine ja nende edastamine
ettekandjatele — baarmenidele, külastajatele toidu ja
jookide lauda viimine, laudade koristamine ning
korrapidamine tualettruumides,” teatas Angeli juht Reimo
Mets. Ülejäänud osa tasutakse Angelile pooltevahelise
kirjaliku kokkuleppe alusel.


Pooled sõlmisid ka sellekohase lepingu, mis on
konfidentsiaalne ja ei kuulu avalikustamisele kolmandatele
osapooltele.


Angeli tegevjuhi Reimo Metsa sõnul on suurepärane, et
olukord, kus klientide privaatsust on riivatud olulisel
määral, on saanud õiglase lahenduse.


Nimi: T.J.
11.01.2007
E-Mail:
17:05

“Elu meis enestes ja meie ümber on fragmentide jada.
Tähtsaim on olla teel, kunagi kohale jõudmata. Laskmata
end eksitada tarbimismentaliteedist ja kõikjale tungivast
reklaamist, mis loovad kunstlikult ihasid, kuhu on sisse
programmeeritud võimatus neid kõiki rahuldada.”


Tiit Jaanson


1-10 | 11-20 | >>
© Rein Mets 2002