Rein Mets / sokrates e-mail
| Rein Mets | Artiklid | Homokultuur | Homokunst | Foorum | Külalisteraamat |






FOORUMID


KÕIK FOORUMID...


PETER SINGER: Homoseksuaalsus ei ole amoraalne
14.11.2006



Madalmaad, Belgia, Kanada ja Hispaania on viimastel aastatel hakanud lubama samasooliste abielusid. Mitmed teised riigid tunnustavad samast soost inimeste registreeritud partnerlust.

Ning väga paljudes riikides kehtivad seadused, mis keelavad diskrimineerimise inimese seksuaalse sättumuse alusel. Kuid maailma suurimas demokraatlikus riigis Indias on kahe mehe vaheline seksuaalsuhe endiselt kriminaalkuritegu, mille eest võib oodata kuni eluaegne vangistus.

India ei ole muidugi ainus riik, kus kehtivad karmid karistused, mõnedes islamimaades – näiteks Afganistanis, Iraanis, Iraagis, Saudi Araabias ja Jeemenis – võib homoseksuaalsuse eest karistada koguni surmanuhtlusega. Ent kui taoliste seaduste alalhoidmist võib veel mõista riikides, kus kriminaalõigus sisaldab religioosseid norme, siis ilmalikus demokraatias nagu India on see raskestimõistetav.



Indias keelati homoseksuaalsus aastal 1861, kui seda maad valitsesid britid. Seega muudab asja eriti irooniliseks tõik, et Suubritannia on sarnase keelu juba ammu tühistanud.

Kirjanik Vikram Seth avaldas äsja avaliku kirja India valitsusele, kutsudes viimast tühistama homoseksualismi kriminaliseerivat seadusesätet. Paljud teised tuntud indialased andsid sellele allkirja ja nii mõnedki – sh Nobeli majanduspreemia laureaat Amartya Sen – avaldasid toetust. Seaduse vaidlustamise üle otsustab Delhi kõrgem kohus.


Paternalism ja moralism


Umbes samal ajal kui Indias keelati homoseksuaalsus, kirjutas Briti filosoof ja majandusteadlane John Stuart Mill oma kuulsa essee “Vabadusest”, kus ta sõnastas järgmise printsiibi: “…jõudu tohib rakendada tsiviliseeritud ühiskonna ükskõik millise liikme vastu tema tahte vastaselt vaid siis, kui selle asemel saab vältida teiste ühiskonnaliikmete kahjustamist. Tema enda heaolu, ükskõik kas füüsiline või moraalne, ei ole piisav õigustus… Üksikisik on iseenda, oma keha ja vaimu üle suveräänne.”

Tunnustatud 20. sajandi Briti filosoof Herbert L. A. Hart argumenteeris osaliselt Milli printsiibi vastu. Sellal kui Mill ütleb, et indiviidi “füüsiline ega moraalne” heaolu ei ole “piisav õigustus” riiklikuks sekkumiseks, väidab Hart, et indiviidi füüsiline hea-olu just on piisav õigustus, kui indiviidid võivad omaendi parimaid huve eirata ning kui sekkumine üksikisiku vabadusse on väike. Näiteks võib riik nõuda, et me kannaksime autos turvavööd või mootorrattaga sõites kiivrit.

Kuid Hart eraldas teravalt õiguslikku paternalismi õiguslikust moralismist. Ta leidis, et moraalsetel kaalutlustel ei tohi keelata selliseid tegusid, millega ei kaasne füüsilist kahju. Tema seisukoha järgi ei tohi riik kriminaliseerida homoseksuaalsust põhjusel, et see on amoraalne.

Selle argumentatsiooni probleem on, et pole lihtne mõista, miks legaalne paternalism on õigustatud, legaalne moralism aga mitte. Selle vahetegemise kaitsjad väidavad sageli, et riik peaks olema võistlevate moraalsete ideede vahel neutraalne, ent kas selline neutraalsus üldse on võimalik?

Kuid veel kaalukamaks vastuväiteks homoseksuaalsuse keelustamisele on selle tuumaks oleva veendumuse eitamine: et samasooliste seksuaalsuhted nende vastastikusel nõusolekul on amoraalsed.

Mõnikord väidetakse, et homoseksuaalsus on vale, kuna see on “ebaloomulik” ja “kõrvalekaldmine meie loomulikust seksuaalsusest”, mille eesmärgiks on väidetavalt liigi taastootmine. Kuid samahästi võib öelda, et kunstlike magusainete kasutamine on “kõrvalekaldumine meie loomulikust maitsetajust”, mis eksisteerib selleks, et märgata toitvat sööki. Me peaksime hoiduma “loomuliku” ja “hea” võrdsustamisest.

Kas asjaolu, et homoseksuaalsed suhted ei too endaga kaasa liigi taastootmist, muudab need amoraalseks? See oleks tihedalt rahvastatud riigis nagu India – kus valitsus toetab raseduse vältimist ja steriliseerimist – eriti veider argument homoseksuaalsuse keelustamiseks. Kui teatud seksuaalne praktika toob rahuldust neile, kes selles osalevad, ega kahjusta kedagi, siis mis saab seal olla amoraalset?

Homoseksuaalsuse keelustamise puhul pole seega keskseks probleemiks mitte riik, kes püüab õiguste abil kehtestada “moraali” privaatsfääris. Probleemiks on seadus, mis tugineb ekslikule arusaamale, mille järgi homoseksuaalsus on amoraalne.

Autor: Peter Singer

Copyright: Project Syndicate, 2006. www.project-syndicate.org

[Sissekandeid kokku: 19]


Nimi: Naisühendus: vaba- ja homokooselud ametlikuks
26.04.2007
E-Mail:
09:25


Abielu kõrval võiks Eesti Naisühenduste ümarlaua
hinnangul olla õiguslikult reguleeritud ka vabaabielud,
sest vastasel juhul on uus perekonnaseadus diskrimineeriv.


Eesti Naisteühenduste Ümarlaua (ENÜ) peasekretär
Eha Reitelmann saatis justiitsministeeriumile kirja, kus muu
hulgas märgitud, et uus perekonnaseadus pole
tähelepanu pööranud kooslustele, mida Eesti
väärtushinnangute kohaselt peetakse pereks — emad
koos lastega, isad koos lastega, vabalt elavad pered,
omasoolised paarid, kirjutab Postimees.


“Peaks asuma partnerlussuhteid reguleerivat eelnõu
ette valmistama ja antud eelnõu lõpus võiks ka
viidata, et nende isikute õigused saavad reguleeritud
partnerlussuhete seaduses,” kirjutas Reitelmann.




Nimi: Baconi maali hind võib oksjonil küündida rekordini
30.03.2007
E-Mail:
12:08

Francis Baconi maal “Töö Velazquesi portree
paavst Innocentius X järgi”.Kunstnik Francis Baconi
mais oksjonile mineva maali hind võib kujuneda
kõrgemaks kõigist seni müüdud Baconi
töödest.


Francis Baconi maali “Töö Velazquesi portree
paavst Innocentius X järgi” võib Sotheby
oksjonimaja andmeil ületada 30 miljoni dollari piiri,
vahendab BBC.


Tegemist on maailga, mis kuulub Francis Baconi paavste
kujutavate maaalide seeriasse. Bacon sai inspiratsiooni
paavstidest pildiseeria maalimiseks just kunstnik Diego
Velazquesi poolt 1650. aastal maalitud “Paavst
Innocentius X portreest”.



Sotheby kaasaegse kunsti valdkonna juht Tobias Meyer
kirjeldab Baconi poolt 1962. aastal valminud maali kui
“ülimat paavsti kujutist”. Meyeri sõnul on
kunstniku paavst Innocentius X kujutav maal intentsiivne,
helendav ja kiirgav.



Francis Baconi maal “Uurimus portreest II”, mis
põhineb William Blake`i näomotiividel, müüdi
veebruaris Londonis toimunud oksjonil 14 miljoni naela eest.



Nimi: «Brokebacki mäe» suudlus parim
14.02.2007
E-Mail:
21:12


Heath Ledgeri ja Jake Gyllenhaali suudlus filmis
«Brokebacki mägi» valiti kõigi aegade parimaks
ekraanisuudluseks.



Kahe mehe armastusest rääkiv film varjutas isegi
Audrey Hepburni ja George Peppardi suudluse ülimenukas
filmis «Hommikusöök Tiffany juures» ning Brad
Pitti ja Angelina Jolie’ suudluse filmis «Härra
ja proua Smith».


Tippsuudluste hulgas oli ka näiteks Sarah Michelle
Gellari ja Selma Blairi katsetus filmis «Julmad
mängud».




Nimi: Minu pärast jäägu homoklubi kemps kasimata!
01.02.2007
E-Mail: II
08:51


Solvatud primadonna turtsub, et söögiisu oli pärast
Metsa ja Baari-Madise ootamatut ilmumist rikutud nii temal
kui ka ülejäänud laudkonnal. «Kõigil jäid
suud lahti, nad olid täiesti jahmunud. Reimo ja Madise
pöördumise kontekst, see, kuidas seda tehti, oli nii
jäle – öähh!»


Loovutab kempsuharja Ingrid Tähismaale

Leping Angeliga on Saagimi kinnitusel sõlmitud
suusõnal ja meilivahetuses ega kohusta juriidilises
mõttes millekski. «Aga ärgu kartku, ilma nad ei
jää,» lohutab Saagim. «Bartertehinguga saavad
nad meilt reklaami. Me isegi rääkisime sellest ja see
sobis neile. Aga nad ei suutnud loobuda, vaid müüsid
päevad, kui mina pidin tööle tulema, raske raha
eest fotograafidele ja kurat teab kellele maha. Ajasid terve
hulga inimesi kokku – et nüüd saab nalja, Saagim
tuleb lapiga vehkima!»


Et geiklubi ei peaks tema loobumise tõttu loodetud
lisatööjõust ilma jääma, pakub Anu
suuremeelselt endale ka asendajat: «Mul on ju väga
tore dublant, Ingrid Tähismaa. Kindlasti vajab ta
tähelepanu rohkem kui mina.»


Kui aga Reimo Mets ei peaks kõigest hoolimata tema
kimbutamist jätma, ähvardab Saagim: «Pika ilu peale
võib tulla ka pill. Meil on nende peolt veelgi avaldamata
fotosid.»


EI TAGANE: Angeli juht Reimo Mets on resoluutne –
Saagim ärgu lootkugi kõrvale nihverdada. «Ei
põgene ta kuhugi!» hoiatab Mets. «Ta jõuab
Angelis tuhkatriinuna tööd teha veel küll ja
küll.»



Katrin Pauts


Nimi: Minu pärast jäägu homoklubi kemps kasimata!
01.02.2007
E-Mail: SLohtuleht
08:51

«Sõime desserti, kõik olid hästi viisakad ja
soliidsed. Ja siis järsku, nagu kaks paabulindu, mingid
sulgedest käekotid näpus, ilmusid Reimo Mets ja
Baari-Madis. Ja hakkasid seal kõva häälega vehkima!
Mul oli kohe päris piinlik ausalt öeldes,»
kirjeldab Anu Saagim pahaselt turtsudes, kuidas geiklubi
Angel esindajad temalt udupeenel «Hõbelusika»
võistlusel galaõhtusöögil isu röövisid.



Kempsuskandaal Angeli ja Anu Saagimi vahel puhkes eelmise
aasta lõpul, kui ajakiri Just! avaldas geiklubi
sünnipäevapeo reportaažis sensuaalse foto, kus
teletäht Marko Reikop süleleb muusikaliartisti Lauri
Liivi. Et eelneval kokkuleppel tuli piltide avaldamine
Angeliga kooskõlastada, selle foto kohta aga luba polnud,
nõudis gei­klubi Justi! fotograafilt lepingu rikkumise
eest rahatrahvi. Lõpuks saadi ajakirja peatoimetaja Anu
Saagimiga kokkuleppele, et viimane heastab kahju hoopis
ühiskasuliku tööga. Ehk: teeb kõike, mida klubi
vahetuseülem käsib, olgu või kempsu
küürimine.


Sel nädalal andis Anu Saagim Kanal 2 uudisteprogrammis
«Reporter» mõista, et sõidab peagi Ameerikasse
puhkusele ja pärast seda on tal Euroopaski hulk asju
ajada. Seepärast ei jõua ta gei­klubile antud
lubadust kuidagi enne augusti lõppu täitma asuda.


SL Õhtulehega kõneldes arvab Saagim, et vast
õnnestub kergemeelselt kaelatõmmatud kohustusest
sootuks pääseda – et bra­vuu­ritar ei peaks
tööga käsi määrima, on Just! pakkunud
Angelile hüvituseks reklaamidiili.


Geiklubi nõuab Saagimit tööle

Angeli juht Reimo Mets on resoluut­ne: Saagim ärgu
lootkugi kõrvale nihverdada. «Ei põgene ta
kuhugi!» ütleb Mets. «Ta jõuab Angelis
tuhkatriinuna tööd teha küll ja küll.»
Lepingus on kirjas, et töö peab olema tehtud 5. maiks
või muidu tuleb Justi! fotograafil esialgu määratud
100 000 krooni suurune trahv ikkagi ära maksta.


«Viimati rääkisin Saagimiga Kanal 2 vahendusel
«Hõbelusika» auhinnagala õhtusöögil ja
esitasin talle küsimuse, mis kuupäeval, kellaajal ja
aastaarvul Anu Saagim Angelisse tööle tuleb,»
räägib Mets. Kuna Mets läheb peagi puhkusele,
tahtis ta Saagimiga enne ärasõitu tööaja
täpselt kokku leppida.


«Saagim vastas, et sõidab 4. märtsil puhkusele,
pärast seda on tal veel mingid kohtumised ja enne 20.
augusti ta ei saa,» kuulis Mets aga enda pahameeleks.


Seejärel andnud Mets Saagimile edasi lakoonilise teate,
et telesarjast «Baar» tuntud Madis Räästas, kes
Angeli personali töögraafikuid koostab, paneb Saagimi
vahetused paika. «Kui vahetusevanem ütleb, et ta on
sel päeval nõudepesija või kempsus koristaja, siis
tulenevalt maja kodukorrast on nende töökohustuste
sooritamine talle kohustuslik,» ei saa diiva Metsa
kinnitusel pirtsutada.


Saagimil viskab peldikuteema üle

«Nad on sellised tüütud kanaari­linnud ausalt
öeldes,» puhiseb Anu Saagim ärritunult. Ja
põrutab, et talle on algusest peale selge, et klubi
kasutab teda labaselt enda promomiseks. «Nalja võib ju
teha, olen alati nõus selliste PR-projektidega kaasa
minema. Aga kuskil olgu mingi maitsepiir.»


Nüüd aga jäägu Angeli WC tema poolest kasimata:
«Ma arvan, et ma ei lähegi koristama sinna!»
(Muide, kempsu ei küüri Anu koduski – selleks on
tal palgatud koduabiline.)


Saagim möönab, et esialgu nägi ta Angeli pakkumises
Justile! suurepärast efektse fotoreportaaži
võimalust, aga nüüd hakkab peldikuteema tal juba
üle viskama. «Mulle ei meeldi selline odav reklaam.
Kõike tuleb teha stiilselt, ei ole mõtet muutuda
labaseks. Ma olen küll skandaalitar ja
bravuu­ri­tar, aga selleni ma ei lasku,»
sähvatab Saagimi hääles siiras solvumisnoot.
«See oli mulle viimane piisk karikasse, kui nad
nüüd tõesti ilmselt otse Kroonika seksikate peolt
(reede õhtul – toim) sellele pidulikule
õhtusöögile (pühapäeva õhtul – toim)
tuigerasid.»



Nimi: europarlamendi resolutsioon, mis moistab hukka homofoobia!
30.01.2007
E-Mail:
14:27

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP/
/TEXT+TA+P6-TA-2006-0018+0+DOC+XML+V0//ET


Nimi: Jah
30.01.2007
E-Mail:
09:22

Igasugune armastus on Hea Armastus.
Kõige hullem on igasuguse armastuse puudumine.


Nimi: eetikast
30.01.2007
E-Mail:
00:18


Moraal on vananenud ja ajast ja arust sovjetlikest ja
religioossetest doktriinidest lähtuv suhtelisus.


Selle asemel pakun eetikat!
Ja homoseksualism, geikultuur ja kunstiajalugu on eetiline,
nii eetline kui on olnud võimalik keset vihkavat,
praalivat, ajuti tapvat homofoobiat ajaloos.

Homofoobia on eetikavaba, moraalitsev ja ennast ja oma
vihkamist millega-iganes-õigustav.

Nii paraku ja kahjuks on senini olnud!


Nimi: Aga peded tegid tädi Saagimile pika puuga ära!
15.01.2007
E-Mail:
21:45


Angel: Anu Saagimi vetsutädiks!

Ajakiri Just! avaldas homoklubis Angel tehtud pikantsed
pildid ilma klubi nõusolekuta, Angel nõudis seepeale
ajakirjalt ja fotograafilt 100 000 krooni hüvitist.
Nüüd on Just!i peatoimetaja Anu Saagim soostunud osa
kahjust hüvitama Angelis tasuta töötades.


Just! avaldas geiklubiga konsulteerimata pildi, kus Marko
Reikop embab Angeli sünnipäevapeol palja ülakehaga
Lauri Liivi.

Angel ja klubi arvates sündmusi valesti kajastanud
ajakiri jõudsid viimaks kokkuleppele. Nimelt nõustus
Anu Saagim peale pikki vaidlusi ühiskondlikult kasuliku
tööga Café Angelis 40 tunni ulatuses, ajavahemikus
01.02.-01.05.07.


Töö hõlmab vahetuse vanema poolt ettenähtud
ülesannete täitmist, nagu tellimuste vastuvõtmine
ja nende edastamine ettekandjatele — baarmenidele,
külastajatele toidu ja jookide lauda viimine, laudade
koristamine ning korrapidamine tualettruumides,” teatas
Angeli juht Reimo Mets. Ülejäänud osa tasutakse
Angelile pooltevahelise kirjaliku kokkuleppe alusel.


Pooled sõlmisid ka sellekohase lepingu, mis on
konfidentsiaalne ja ei kuulu avalikustamisele kolmandatele
osapooltele.


Angeli tegevjuhi Reimo Metsa sõnul on suurepärane, et
olukord, kus klientide privaatsust on riivatud olulisel
määral, on saanud õiglase lahenduse.


Nimi: T.J.
11.01.2007
E-Mail:
17:05

“Elu meis enestes ja meie ümber on fragmentide jada.
Tähtsaim on olla teel, kunagi kohale jõudmata.
Laskmata end eksitada tarbimismentaliteedist ja kõikjale
tungivast reklaamist, mis loovad kunstlikult ihasid, kuhu on
sisse programmeeritud võimatus neid kõiki
rahuldada.”


Tiit Jaanson


1-10 | 11-20 | >>
© Rein Mets 2002