Rein Mets / sokrates e-mail
| Rein Mets | Artiklid | Homokultuur | Homokunst | Foorum | Külalisteraamat |







Kõrvalekaldujate avangard

Platoni 'Symposion'

William Shakespeare

Hans Christian Andersen

Nikolai Gogol

Oscar Wilde

Walt Whitman

Friedrich Nietzsche

Ludwig Wittgenstein

Michel Foucault

Frederico Garcia Lorca

Selma Lagerlöf

Elisar von Kupffer

William S. Burroughs
& Allen Ginsberg


Marcel Proust

Jean Cocteau ja Jean Marais

Jean Genet

Luchino Visconti

Pier Paolo Pasolini

Franco Zeffirelli

Rainer Werner Fassbinder

Rosa von Praunheim

Sergei Eisenstein

Derek Jarman

Pjotr Tššaikovski

Sergei Jessenin

Sergei Djagilev

Vatslav Nizhinski

Rudolf Nurejev

Leonard Bernstein

Marina Tsvetajeva

Mihhail Kuzmin

Albert Kinsey

Georg Ots

A.Hitler ja J.E.Hoover

Seksuaalideoloogia
Eestis 20. sajandil


See on räpane, kuid hea

Gayd, lesbid ja biseksuaalid
läbi ajaloo


Vene homode nimekiri

uno.ee: Homoseksuaalsus

Kas homod
ei päri jumalariiki?


Paunvere inglid

Eesti gayluule: H.Runnel

El Museo del Gayo

Rainer Werner Fassbinder (1945-1982)
Saksamaa
Lavastaja, näitleja ja draamakirjanik.

Rainer Werner Fassbinder sündis Bad Wörishofenis, Bavarias, Saksamaal. 15. eluaastast oli Fassbinderil selge, et ta on homo ja seda teadustas ta ka oma ümbruskonnale. Esimese eluaastad veetis ta Münchenis, suutes vahetada kümne aasta jooksul viis kooli. Aastatel 1963–1966 õppis ta teatristuudiotes näitlemist ja lavastamist. Pärast kooli lõpetamist asus noor Fassbinder tööle lavastajana ja operaatorina, jõudes oma lühikese 13-aastase filmi-karjääri jooksul teha tervelt 41 filmi.

Ta läks ajalukku Uue Saksa Kino geeniusena. Fassbinderi tohutu loominguline produktiivsus ja stiil on kõrgelt tunnustatud, Tema loomingu pearõhk oli elul, armastusel ja vihkamisel. Fassbinder oli isegi abiellunud Ingrid Caveniga aastast 1970, kuid juba esimesel pulmaööl jagas ta voodit oma armukese Günther Kaufmanniga.

Fassbinderi esimeseks täispikaks mängufilmiks oli 1969. aastal tehtud gangsterifilm "Armastus on külmem surmast" (Liebe ist kalter als der Tod), mis sai peale 1969.aasta Berliini Filmi Festivalil näitamist väga suure kriitika ja publiku tähelepanu osaliseks. Samal aastal vändatud "Katzelmacher" kui ka "Katku jumalad" (1969) ning "Ameeria sõdur" (1970) järgisid põhimõtteliselt sama ideed - nende filmide tegelased tõstavad mässu kodanliku ühiskonna vastu sellega, et hakkavad kurjategijateks. Samas kasutavad nende vastu võitlevad politseinikud samu võtteid, mis gangsteridki. Fassbinderi üks põhiteemasid on mäss ühiskonnkorra vastu ning tavaliselt on mässutõstjaks lihtne inimene, kes kas mugandub ühiskonnaga või hävitab ennast. Suur loomingulise tunnustatuse läbimurre filmikunstis toimuski pärast filmi "Katzelmacher", mis valmis samal aastal eelmisega ja mida autasustati 5 suure auhinnaga. Kommertslik läbimuure aga toimus paar aastat hiljem filmiga "The Merchant of Four Seasons". 1974. aastal tuli tunnustus Cannes`is filmiga "Angst essen Seele auf".

Järgmine tähelepanuväärne töö "Petra von Kanti kibedad pisarad" äratas 1972. aastal suurt tähelepanu Berliini filmifestivalil avades vaatajatele uue Fassbinderi tahu. See on naine, kellel on piiramatu vabadus ja kes on täiesti iseseisev. Filmi kangelanna Petra von Kant jõuab filmi lõpus järeldusele, et kõige tähtsam on armastada ilma pretsentsioone esitamata, kuid erinevalt paljudest teistest Fassbinderi kangelannadest ei käi ta alla, vaid saab filmi lõpus targemaks. Naise vabaduse ja armastuse teema tõuseb teravalt üles ka 1974. aastal Cannes'is zürii eriauhinna võitnud filmis "Hirm sööb hinge seest", kus on kesksel kohal vananeva naise ja mustanahalise võõrtöölise kiindumus, mis loomulikult ei leia poolehoidu kummalist suhet jälgivale ümbruskonnale.

Mõneti pöördeliseks Fassbinderi loomingus osutus 1975.aastal valminud "Mamma Küsteri taevaminek", kus tal tekib distants oma tegelaste kui ka aine suhtes. Filmi peategelane mamma Küster tapab meeleheites oma ülemuse ning teeb siis ka endale lõpu peale. Sündmust reklaamib ka kõmupress, ning sellest lõikab kasu Mamma Küsteri tütar, kes tantsib ööklubis.

Rahvusvahelise kuulsuse saavutab Fassbinder 1978.a. filmiga "Maria Brauni abielu", mis saavutas suurt tähelepanu, ning kandideeris parima võõrkeelse filmi Kuldgloobusele. Fassbinderi üks lemmiknäitlejannasid Hanna Schygulla pälvib nimirolli eest parima näitleja autasu Berliini festivalil ja annab näitlejale uue tõuke osalemaks veel mitmes Fassbinderi filmis, nagu "Berlin, Alexanderplatz", "Kolmas põlvkond" (1979) ja "Lili Marleen" (1981)

Fassbinderi viimaseks filmiks jäi 1982.a. läbi raskuste vändatud "Querelle", mille ilmavalgust Fassbinder ise ei näinudki. Sakslaste Balzac'iks kutsutud geenius suri 10. juunil 1982 kokaiini üledoosi tõttu. Tema surnukeha kõrvalt leiti filmiprojekti "Rosa Luxemburg" käsikiri...


Günther Kaufmann

Filmid:

Liebe ist kalter als der Tod /"Armastus on külmem surmast". 1969/
Katzebnacher /"Katzelmacher"1969/
Götter der Pest /"Katku jumalad"1970)/
Der Amerikanische Soldat/ "Ameeria sõdur" 1970/
Warnung vor einer heiligen Nutte (1970)
The Merchant of Four Seasons (1971)
Die Bitteren Tränen der Petra von Kant/ "Petra von Kanti kibedad pisarad"1972/
Fear Eats the Soul/ "Hirm sööb hinge seest"1974/
Satan's Brew (1976)
Shadows of Angels (1976)
Die ehe von Maria Braun /"Maria Brauni abielu"1979/
Berlin, Alexanderplatz (1979-80, 13-osaline telesari)
Lili Marleen (1981)
Lola (1981)
Die Sehnsucht der Veronika Voss (1982)
Querelle (1982)

© Rein Mets 2002