Rein Mets / sokrates e-mail
| Rein Mets | Artiklid | Homokultuur | Homokunst | Foorum | Külalisteraamat |







Kõrvalekaldujate avangard

Platoni 'Symposion'

William Shakespeare

Hans Christian Andersen

Nikolai Gogol

Oscar Wilde

Walt Whitman

Friedrich Nietzsche

Ludwig Wittgenstein

Michel Foucault

Frederico Garcia Lorca

Selma Lagerlöf

Elisar von Kupffer

William S. Burroughs
& Allen Ginsberg


Marcel Proust

Jean Cocteau ja Jean Marais

Jean Genet

Luchino Visconti

Pier Paolo Pasolini

Franco Zeffirelli

Rainer Werner Fassbinder

Rosa von Praunheim

Sergei Eisenstein

Derek Jarman

Pjotr Tššaikovski

Sergei Jessenin

Sergei Djagilev

Vatslav Nizhinski

Rudolf Nurejev

Leonard Bernstein

Marina Tsvetajeva

Mihhail Kuzmin

Albert Kinsey

Georg Ots

A.Hitler ja J.E.Hoover

Seksuaalideoloogia
Eestis 20. sajandil


See on räpane, kuid hea

Gayd, lesbid ja biseksuaalid
läbi ajaloo


Vene homode nimekiri

uno.ee: Homoseksuaalsus

Kas homod
ei päri jumalariiki?


Paunvere inglid

Eesti gayluule: H.Runnel

El Museo del Gayo

Derek Jarman (1942-1994)
Inglismaa

"...kui ma just nüüd peaksin lahkuma teist, mu poisid, lubage mul lahkuda lauldes."

Inglasest filmimaailma tulihing Derek Jarman on olnud väga radikaalne isiksus ja filmimees, kes väga erakordsel ja selgepilgulisel moel on oma filmides kritiseerinud nii kirkut, poliitikat kui ka ühiskonda tervikuna. Niidina läbi tema filmide on Jarman andnud homoseksuaalsusele avatud palge, kujundi, millest ei saa ei mööda ega ümber.

Derek (Michael) Jarman sündis 1942. aastal Nortwood, Middlesex`is briti kuningliku lennuväe ohvitseri perekonnas. Oma kunstnikuteed alustas ta Londonis The Slade`i kunstikoolis, kus õppis teatridisaini ja maalimist. Juba kooli ajal oli Derek tuntud ja teatud homoaktivist, kuna just sel perioodil oli ta teinud avalikult teatavaks oma seksuaalse suundumuse. Oma esikfilmi "Sebastiane" (1975) valmides tegi ta selle teatavaks ka avalikult briti meedias.


Caravaggio võtetelt

Jarman elas veendumusega, et kõigil on õigus elada sellisena nagu nad tegelikult on. Jarman`i filmid olid homoerootilise motiiviga ja enamasti homoseksuaalsusest. Paljud kriitikud "saagisid" Jarmani oletatades, et too flirdib homoseksuaalsete teemadega vaid seetõttu, et leida homode seast oma peamine publik ja toetajaskond. Hiljem pidid nad veenduma hoopis vastupidises, kuigi ega homosidki tema filmid ükskõikseks jäta. Jarman nimelt arvas, et on väga tähtis visuaalsete vahenditega näidata erinevaid humanistlikke perspektiive. Alati mõista ja respekteerida elu tervikuna, kuna inimese seksuaalne suundumus ei näita veel seda, kas inimene on normaalne või mitte. Jarman selgitas seda oma memuaarides järgmiselt: "heteroseksuaalsus pole normaalsem, vaid tihedamini esinev, tihedamini ettetulev."

Oma tõsisema kokkupuute filmikunstiga sai Jarman, kui ta kohtus filmilooja Ken Russeliga, tehes kunstnikuna dekoore Russeli filmidele The Devils (1971) ja Savage Messiah (1972). Jarman oli nii vaimustatud kunstiliste võimaluste rohkuse üle filmis, et alustas oma super-8 kaameraga filmimist. Peagi oli valmis esimene mängufilm "The Angelic Conversation" (1985), lugu Shakespeare`i 14 soneti teemadel. Film sai värvikas ja nüansirikas, tüüpiline Derek Jarmani kõigile hilisematele filmidele.

Tõeliseks pauguks briti filmimaailmas, sai suurfilm "Sebastiane" (1975), mida kriitikud kiitsid ja mis kiriku marru ajas. Avangardistlik antiikne homoerootiline lugu iInglise- ja ladinakeelsete dialoogidega. Sebastiane oli ju tegelikult nii pühak kui martüür, kuid ka homoseksuaal. Sebastiane`ga sai Derek Jarman küll kuulsaks, kuid kogus kiiresti mitmeid vihaseid vaenlasi. Põhjuse arvas Jarman olevat tema "vales" seksuaalses suundumuses ja stiilis. Sellele vaatamata jätkas Jarman filmide tegemist seda innukamalt ja kõrge kunstilise kvaliteediga.

Film "Jubilee" (1977) kujunes ajalooliseks dokumendiks inglise kuningakoja juubelist ja noorteliikumisest "Summer of Punk", kus näidatakse kokkukukkumist, mida anarhistid kogesid Suur- Britannias 70ndatel. 10 aastat hiljem valmis film "Caravaggio" (1986), mis tekitas uue kriitikute tormi ja mis jutustab suurepärases filmikeeles kuulsa Itaalia maalikunstniku Caravaggio lugu surivoodilt tagasivaatega elatule ning tehtule. Film krooniti Berliini filmifestivalil 1987. aastal Hõbekaruga. Filmis "Blue" eksperimenteerib Jarman vormiga. Ekraan on taustal täielikult ja muutumatult sinises toonis, näitlejad selles sinises gammas ei osale. Publikuni jõuab valdav muusika, sõnad ja poeetilised mõtted. Nõnda toob Derek Jarman publikuni oma vaated AIDSist. "Blue" sai Michael Powell `i auhinna Edinburgh`i filmifestivalil 1993.aastal. Läbi oma karjääri tahtis Jarman mõjutada ühiskonna avalikku debatti. Ta oli väga kriitiline Thatcheri reaktsioonilise valitsuse suhtes. Jarman nägi neid kui tobedat fashistide kampa.

Jarman oli väga aktiivne kunstnik mitmes vallas. Ta jätkas oma maalikunstniku karjääri ja kirjutas kolm raamatut memuaare - kurbusest ja valust, aga ka rõõmust ja armastusest elu vastu. Filmimaalim kaotas ühe oma suurima esteedist filmilooja, kes vormiteadlikult loovalt mõjutas ühiskonda tervikuna.

Kuni oma elu viimse hingetõmbeni soovis Derek Jarman anda edasi oma sisimaid mõtteid ja mõtisklusi kui inimene ja kunstnik. Mis võib olla selle paremaks näiteks, kui tema enda sõnad: "...Ma olen täna õhtul väsinud. Minu silmad on udused nad ei näe selgelt enam, minu keha ei jaksa enam kanda tänast raskust, kui ma just praegu peaksin lahkuma teist, mu poisid, lubage mul lahkuda lauldes. Ma olin sunnitud kirjutama ühest kurvast perioodist, kui selle tunnistaja - mitte et tumestada teie palgeil teie naeratusi - palun lugege neist midagi maailmale ette, mida ma olen üles tähendanud....ja siis pange see raamat kõrvale ja armastage. Ma loodan, et teil on parem tulevik, kus armastus on alati kestev ja pidage meeles, et ka meie armastasime. Kui siis varjud tõusid ja lähenesid meile, tõusid kõrgemale ka taevatähed. ..."Ma oled armunud."
Derek Jarmani viimasest raamatust "At Your Own Risk"

Filmid:

Sebastiane (1977),
Jubilee (1978)
The Tempest (1979)
The Angelic Conversation (1975)
Caravaggio (1986)
The Last of England (1987)
War Requiem (1988)
The Garden (1990),
Edward II (1991)
Wittgenstein (1992)
Blue (1993)
Glitterbug (1993)

Raamatud:

Dancing Ledge (1984)
Kicking the Pricks
Modern Nature
Chroma
At Your Own Risk: A Saint's Testament (1993)

© Rein Mets 2002