Rein Mets / sokrates e-mail
| Rein Mets | Artiklid | Homokultuur | Homokunst | Foorum | Külalisteraamat |







Kõrvalekaldujate avangard

Platoni 'Symposion'

William Shakespeare

Hans Christian Andersen

Nikolai Gogol

Oscar Wilde

Walt Whitman

Friedrich Nietzsche

Ludwig Wittgenstein

Michel Foucault

Frederico Garcia Lorca

Selma Lagerlöf

Elisar von Kupffer

William S. Burroughs
& Allen Ginsberg


Marcel Proust

Jean Cocteau ja Jean Marais

Jean Genet

Luchino Visconti

Pier Paolo Pasolini

Franco Zeffirelli

Rainer Werner Fassbinder

Rosa von Praunheim

Sergei Eisenstein

Derek Jarman

Pjotr Tššaikovski

Sergei Jessenin

Sergei Djagilev

Vatslav Nizhinski

Rudolf Nurejev

Leonard Bernstein

Marina Tsvetajeva

Mihhail Kuzmin

Albert Kinsey

Georg Ots

A.Hitler ja J.E.Hoover

Seksuaalideoloogia
Eestis 20. sajandil


See on räpane, kuid hea

Gayd, lesbid ja biseksuaalid
läbi ajaloo


Vene homode nimekiri

uno.ee: Homoseksuaalsus

Kas homod
ei päri jumalariiki?


Paunvere inglid

Eesti gayluule: H.Runnel

El Museo del Gayo

Selma Lagerlöf (1858-1940)
Rootsi
Kirjanik.

Selma Lagerlöf sündis Mårbacka maakodus, maalilises väikeses paigas Värmlandis Rootsimaal. Ta isa oli ohvitser ja kinnisvaraomanik. Oma igapäevast leiba teenis Selma kooliõpetajannana, kuid tuntuks sai ta kirjanikuna oma Gösta Berling'i Saaga. I-II (1981) kaudu.

Uppsala Ülikoolis kaitsnud doktorikraadi honoris causa (1904), oli Selma Lagerlöf esimene naine ajaloos, kellele omistati Nobeli kirjanduspreemia (1909). Tema teoste peamine aineala on Värmlandi aadlikultuuri hääbumine, sellega seondub kohalikke saagasid ja pärimusi, kus muistendimotiivid põimuvad tegelikkusega, rahvausundi üleloomulikuga. Noorena polnud Selma kuigi aktraktiivne ja tantsupidudel enamasti teda tantsule ei palutud. Juba päris vanatÜdrukueani ootas ta oma printsi, seda "õiget" kellega abielluda...

Kõik oma igatsused ja fantaasialennu kätkes Selma oma loomingusse, näiteks tema fantastiline "Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi" sai lemmikraamatuks miljonitele lastele maailmas. Jutustuses, kus Nils Holgersson rändab üle Rootsimaa lennates hane seljas.

Nobeli preemia laureaadina sai Selma auväärseks kirjanduslikuks "grand old lady`iks" ja Rootsis "Pühakuks". Tema reputatsioon oli kaheldamatult kõrge, kuid nagu Päikesel on plekid ja nagu paljud Rootsi tuntud intellektuaalid neil 1920.-40. aastail, toetas ta rahvusliku kampaaniat "Põhjala rassi" eest. Aga tõeline pomm plahvatas 50 aastat pärast auväärse Selma surma, kooskõlas kirjaniku sooviga, avaldati tema kirjavahetus, vastavalt testamendile tehti seda 1990. aastal.

Lagerlöf oli hoolikalt talletanud neisse oma "coming out`i", kui lesbi ja hoidnud need kirjad avaldamiseks aegadeni, mil ühiskondlik mõistmine ja tolerans oli jõudnud selleni, et homoseksuaalsus vähemalt enam polnud Rootsis kriminaalkuritegu.

Mõistagi oli uudis Selma Lagerlöf`i homoseksuaalsusest suur shokk ka siis avalikkusele.

Tema eluaegne sõbranna ja armastatu oli Valborg Olander, samas oli ka teine armastus, Sophie Elkan rivaal Valborg`ile, kes lootis nii väga võita Selma kogu armastust.

Selma kirjutab oma kirjas Valborgile järgmist:

"Niipea kui me taas saame töötada ühes ja armatseda koos. Ooh, sellest on nii suurepärane unistada jälle."

Auline daam, paljude põlvkondade õpetajanna, vaimne gigant Rootsi Kuninglikus Akadeemias ja kogu ühiskonnas, polnud ainul lesbi vaid tal oli rikas ja sensuaalne seksuaalelu aastakümneid, millesse kuulusid kindlalt Selma kaks rivaalitsevad armastust. Vana armastajapaar Selma ja Valborg

Raamatuid:

"Gösta Berling`i saaga" I-II osa (1891)
"Antikristuse imeteod" (1897)
"Kuningannad Kungshällas"( 1899)
"Jeruusalemm" I -II (1901-1902)
" Legendid Kristusest" (1904)
"Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi" I-II (1906-1907)
"Portugali keiser" (1914)
"Löwensköldi sõrmus" (1925)
"Anna Svärd" (1928)
"Sügis" (1933)
"Sa õpetad mind olema vaba" /Kirjad Sophie Elkan`ile/( 1992)

© Rein Mets 2002