Rein Mets / sokrates e-mail
| Rein Mets | Artiklid | Homokultuur | Homokunst | Foorum | Külalisteraamat |







Kõrvalekaldujate avangard

Platoni 'Symposion'

William Shakespeare

Hans Christian Andersen

Nikolai Gogol

Oscar Wilde

Walt Whitman

Friedrich Nietzsche

Ludwig Wittgenstein

Michel Foucault

Frederico Garcia Lorca

Selma Lagerlöf

Elisar von Kupffer

William S. Burroughs
& Allen Ginsberg


Marcel Proust

Jean Cocteau ja Jean Marais

Jean Genet

Luchino Visconti

Pier Paolo Pasolini

Franco Zeffirelli

Rainer Werner Fassbinder

Rosa von Praunheim

Sergei Eisenstein

Derek Jarman

Pjotr Tššaikovski

Sergei Jessenin

Sergei Djagilev

Vatslav Nizhinski

Rudolf Nurejev

Leonard Bernstein

Marina Tsvetajeva

Mihhail Kuzmin

Albert Kinsey

Georg Ots

A.Hitler ja J.E.Hoover

Seksuaalideoloogia
Eestis 20. sajandil


See on räpane, kuid hea

Gayd, lesbid ja biseksuaalid
läbi ajaloo


Vene homode nimekiri

uno.ee: Homoseksuaalsus

Kas homod
ei päri jumalariiki?


Paunvere inglid

Eesti gayluule: H.Runnel

El Museo del Gayo

uno.ee: Homoseksuaalsus

Homoseksuaalsusest rääkimine oli Eestimaal pikka aega tabuteema. Eesti iseseisvumine tõi pealtnäha paljud allasurutud või salajashoitud asjad ametlikult lubatuks, kuid kas rahvas oli selleks valmis? Veel tänapäevalgi ei suuda mõned vanainimesed harjuda, et rublade asemel on kroonid ja kopikate asemel sendid, rääkimata poole sajandi pikkustest pähetambitud "elutõdedest", mis puudutavad sallivust veidike teistest erinevate lähikondlaste vastu.

Eestlased on nö näpuga näitaja rahvas. Nurga taga sosistada, alkoholist julgust saades isegi kõva häälega solvata oskab igaüks. Kuid kas on kasu enda ego rahuldades teisi ärritada, kui on teada, et niikuinii sellest midagi ei muutu? Kas tõesti pole maailmas muid muresid, kui see, kes kellega magab?

Võibolla peaks ohtrate hambapasta ja muude ogarate hügieenitarvete reklaami asemel näitama katkendit nõukogude-aegsest multikast, kus öeldakse kuldsed sõnad: "Rebjata, davaite zhit druzhna!"

Siiras tänu Lilian Kotterile Eesti LesBiÜhingust ja Sven Vaherile Eesti Gayliidust, kes lahkelt nõustusid uno.ee-le homoseksuaalsuse teemat valgustama.


Eesti Gayliit
Liitu tutvustab Sven Vaher Eesti Gayliidust.

Eesti Gayliit loodi 1992. a. mais. Tegevuse põhirõhuks oli tollal sihtgrupile suhtlemisvõimaluste loomine, mis tähendab, et korraldasime pidusid ja käivitasime esimesed geibaarid nii Tallinnas kui Tartus. Koostöös Assotsiatsiooniga "Anti AIDS" andsime välja esimesed trükitud materjalid meestevahelisest turvaseksist ja levitasime üritustel kondoome.

Kui aga tulla tänapäeva, siis eelmisel aastal andis Gayliit välja nii eesti kui vene keeles käsiraamatu homoseksuaalsusest kooliõpetajatele, noortenõustajatele jt.

Meie eesmärkideks on teadvustada ja avalikustada seksuaalvähemuste probleeme ning aidata kaasa nende lahendamisele, kaitsta seksuaalvähemuste kodaniku- ja inimõigusi ning vältida HIV-nakkuse levikut meestevahelistes seksuaalsuhetes.

Samas tuleb tähele panna, et Gayliit on mõeldud eelkõige aktivistide organisatsioonina, kes tahavad anda isikliku panuse homoseksuaalsete inimeste olukorra paranemisele Eestis. Praegu on Liidus 24 aktivisti.

Eesti Lesbide ja Binaiste Ühing
Liitu tutvustab Lilian Kotter Eesti LesBiÜhingust.

Eesti Lesbide ja Binaiste Ühing (lühendatult Eesti LesBiÜhing) on asutatud 1998. aasta novembris. Eelkäijaks on Eesti Lesbiliit, Baltimaade esimene seksuaalvähemusorganisatsioon, mille asutamiskoosolek toimus 13. oktoobril 1990.

Ametlikke liikmeid on praegu neli, eesmärgiks on Eesti lesbide ja binaiste (ja teiste seksuaalvähemuste) huvide kaitsmine. Viimane suurem töö oli Eesti lesbide, geide ja biseksuaalide diskrimineerimise uuring vastava Balti projekti raames. Osaleme Eesti seksuaalvähemuste katusorganisatsiooni loomisel.


Millised on kõige absurdsemad, naljakad või solvavamad arusaamad?

G: Vast enim häirib homoseksuaalsuse võrdustamine pedofiiliaga. Ei ole harvad ka juhused, kus võrdsustatakse ka zoofiilide ja lausa nekrofiilidega. See on jabur arusaam.

L: Nähtustest, mida ei tunta, kipubki tavaliselt olema absurdne, naljakas või solvav arusaam. Mida nähtavamad lesbid teistele on, seda vähemaks jääb eelarvamusi ja fantastilisi ettekujutusi.

Missugune suhtumine kurvastab või ajab kõige rohkem vihale?

L: Nn. tavakodanik suudab juba uskuda, et samast soost inimeste vahel võib olla tundeid, kuid ta ei usu veel, et need võiksid olla kuidagi samasugused (sama tugevad, sama püsivad jne.) kui eri soost inimeste vahel.

G: Kõige rohkem ajab vihale arvamus, et homoseksuaaliks olemine tähendabki ainult seksi, seksi ja seksi. Et tegemist on vaid füüsilise kiindumusega samasse sugupoolde. Kahju, et suhtumine on kohati niivõrd üheülbaline ja must-valge.

Mis võivad olla põhjused, miks heteroseksuaalsed ei pruugi homoseksuaalseid sallida?

L: Endast erinevat on ju raske sallida.

G: Nagu iga foobia, on ka see põhjustatud enamasti mittemõistmisest. Praegune Eesti ühiskond on ju üles kasvanud teadmisega, et homoseksualism on kriminaalkuritegu. On arusaadav, et sellise homofoobse mentaliteedi muutumine võtab aega.

Kui salliv on Eesti ühiskond?

L: Küllaltki salliv, eriti arvestades meie ajalugu. Viimatine uuring näitas, et Euroopa Liiduga ühineva Sloveenia, Tshehhi, Slovakkia, Ungari, Poola, Läti ja Leeduga võrreldes on Eesti vägagi salliv.

G: Sallivuse kui diskrimineerimisega on olukord paradoksaalne. Geid ei ole kuigi innukad "kapist välja tulema", mistõttu nad ei satu kuigi sageli situatsiooni, kus neid saaks orientatsiooni pinnalt diskrimineerida. Otsest füüsilist vägivalda esineb üsna harva. Põhirünnakud on siiski verbaalsed, olgu need siis näost näkku või virtuaalselt kommentaariumite vahendusel.

Kas lähimate aastatel jooksul võib näha sallivuse kasvu või langust?

L: Sallivus usutavasti kasvab nii, nagu kasvab meie lugupidamine indiviidi ja tema õiguste vastu. Pikapeale hakkavad mõjuma ka siiski suhteliselt hiljuti toimunud murrangulised sündmused: homoseksuaalsuse kustutamine haiguste nimekirjast Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni poolt, avastus, et homoseksuaalid on samasugused kui heteroseksuaalid koos kõige sellest tulenevaga (nagu soov elada koos armastatud inimesega, jagada temaga vara, kodu, järeltulijaid).

G: Usume, et sallivus suureneb. Uus põlvkond kasvab juba peale, kes on oluliselt vabameelsem ja tolerantsem, kui see seltskond, kelle noorukiiga möödus veel võõrvõimu varjus.

Kas on vaja Eesti seadusandluses sisse viia muudatusi, mis puudutavad homoseksuaalseid? Kui jah, siis milliseid?

G: Eelkõige oleks vaja samasooliste partnerlust reglementeerivat seadust.

L: Seadusega peaks olema välistatud inimese diskrimineerimine seksuaalorientatsiooni pärast. Kindlasti on üks praegu homo- ja biseksuaalsete inimeste õigusi ahistav seadus Eesti Vabariigi Perekonnaseadus, mis välistab abielu mehe ja mehe ning naise ja naise vahel.

Milline võiks olla ideaalne suhtumine "teistsugustesse" Eesti Vabariigis?

G: Ideaalsus on abstraktne unistus, millel pole reaalsusega just suurt pistmist. Jäägu see unistajate pärusmaale. Praegusel hetkel oleks meeldiv näha riigipoolset teadvustamist ja toetust inimväärsete seaduste näol.

L: Et kuni pisiasjadeni ei tehtaks loendamatutes olukordades vahet, milline on inimese seksuaalorientatsioon. Sooline suundumus hakkab olulist rolli mängima alles intiimses situatsioonis, see on aga vaid üks väga väike, piiratud eluvaldkond.

Silmas pidades seksiteemalisi reklaame - kas maailm on liialt seksikeskne?

L: Seksuaalrevolutsioonist on ju veel nii vähe aega möödas, küllap pole seks jõudnud veel oma normaalset kohta sisse võtta. Sellel alal on ka maitslibastused kergemad tulema. Teisalt on ju seks üks inimese põhivajadusi ning eks reklaamitööstus tugineb sellele asjaolule edaspidigi.

G: Ei näe probleemi tõstatamise vajadust reklaamide pinnalt.

Mis võivad olla need põhjused, miks mõne inimese seksuaalsest orientatsioonist kiputakse rohkem välja tegema kui näiteks tema isiksuse omadusest või saavutustest?

L: Usun, et ikka sellepärast, et teistsugune seksuaalorientatsioon on ikka veel "uus" asi nii meil kui mujal. Lesbisid, geisid ja biseksuaale on meil veel nii vähe teada, et esimese kolmekümne tuntud inimese väljatuleku puhul jääb ilmselt nende seksuaalorientatsioon veel mõneks ajaks avalikkuse silmis nende kõige eredamaks omaduseks.

G: Homoseksuaalsus kui teema uudsus ühiskonna jaoks. Kui ühiskond harjub mõttega, et ümberringi eksisteerib ka geisid, ei oma orientatsioon enam lõpuks kuigi suurt kaalu.

Miks üldse seksuaalsest orientatsioonist nii palju lärmi lüüakse?

G: Täpselt samal põhjusel – homoseksuaalsuse kui teema uudsus. Sensatsioon müüb. Kui paljud teavad, millega tegeleb esimene Miss Estonia praegu...

L: Ikka veel küllalt uudse teemana pakub see inimestele endiselt huvi. Teisalt on see lõppude lõpuks ka omamoodi hariv: olgugi veidi moonutatult, aga siiski saab avalikkus alati eksisteerinud, aga enamasti varjatud seksuaalorientatsioonist siiski midagi (rohkem) teada.

Kui paljud Eesti homoseksuaalid kannatavad stressi all, mida tekitab neile nende seksuaalne orientatsioon?

G: Vastupidiselt üldlevinud arvamusele, et geide diskrimineerimine ja nende vihkamine on suurimad stressiallikad, on peapõhjuseks just "kapis olek", mis sunnib inimesi alaliselt valvel olema, et keegi midagi kahtlustama ei hakkaks. Pidev ja lakkamatu enesekontroll, et mitte öelda valesti, mitte vaadata vale pilguga, mitte valel ajal punastada. See on vaimne terror iseenda vastu.

L: Meie edasipüüdlikul ajastul on stress kerge tulema. Teistest erinemine võib stressi veelgi lisada, eriti kui peab oma teistsugusust varjama. Kõige raskem on stressi vältida üksikul lesbil, kes elab väljaspool Tallinna või mõnda suuremat linna ning kes ei tea, kuidas ja kuskohast leida endale samast soost elukaaslast või isegi kasvõi lihtsalt kellegagi rääkida sellest, et talle meeldivad naised. Paraku võivad lähedased, eriti vanemad oma egoistliku mõistmatuse ja sallimatusega stressi hoopis suurendada.

Kui palju Eesti homoseksuaalsetest peavad varjama oma seksuaalset orientatsiooni?

L: Ülalmainitud uuringu põhjal selgus, et Sloveenia, Tshehhi, Slovakkia, Rumeenia, Ungari, Poola, Läti ja Leeduga võrreldes peavad Eesti lesbid oma seksuaalset orientatsiooni varjama kõige vähem. Lesbid varjavad oma seksuaalsust üldiselt palju vähem, kui geid. Varjamise juures on kõige raskem ilmselt just selle talumine, et varjamine iseenesest on alandav, sest varjama peaks justkui midagi laiduväärset.

G: Väga paljud tunnevad vajadust varjata. Kardetakse sõprade kaotamist, mitte mõistmist, töölt vallandamist, häbenetakse ennast. Kokkuvõttes eeldatakse vanemate, sõprade ja kogu ühiskonna hukkamõistu ja sotsiaalset väljaheitmist. Hirm sallimatuse ees on palju kordi suurem kui sallimatus ise. "Kapist väljatuleku" on enamus geisid hinnanud hiljem parimaks otsuseks nende elus.

Kas geidel võib vahel tekkida oma seksuaalses orientatsioonis ebakindlus? Kui tihti tuleb ette teatud igatsust olla heteroseksuaalne?

G: Ebakindlust vast mitte, igatsust või pigem soovi aga küll. Elu oleks heteroseksuaalsena ju võrreldamatult lihtsam ja aktsepteeritavam. Aga emotsionaalses mõttes igatsust geid vast küll ei tunne. Seda seltskonda nimetatakse pisut teisiti – biseksuaalid.

Palun põhjendage, miks on naine suhtes ja voodis parem kui mees.

L: Ei saa üldiselt öelda, et üks oleks parem, kui teine. Võib-olla on suhtes hea, et sookaaslased on üldjuhul võrdsed. Füüsilisel tasandil aga üks kindel eelis isegi on: et kõige paremini tunneb meest teine mees ja naist teine naine ning homoseksuaalses suhtes on koos kaks samast soost inimest, on seksuaalse rahulduse saamine siin kõige tõenäolisem. Ja tõepoolest: kui heteropaaride puhul on ikka väga palju kuulda olnud, et üks ei oska (ja paraku vahel isegi ei taha) teisega arvestada ega talle rahuldust pakkuda, siis samasooliste paaride puhul pole millesti niisugusest ei kuulnud ega lugenud, seda ei naiste ega meeste puhul.

Palun põhjendage, miks on mees suhtes ja voodis parem kui naine.

G: Küsimus on kahtlemata meeldivalt provotseeriv, kuid kahjuks ei saa ma (Sven Vaher Gayliidust - uno.ee märkus) sellega kaasa minna. Reeglina pole geimeestel võrdlusmomenti.


Kas teadsid, et...

... sõna homoseksuaal võttis 1869. aastal kasutusele Austria-Ungari kirjanik ja tõlkija Karl Maria Benkert von Kertbeny. Inglise keelde tõi selle Havelock Ellis, kes 1890. aastail uuris inimese seksuaalsust. See omast soost inimeste vastu füüsilist ja emotsionaalset tõmmet kirjeldav mõiste tuleneb kreekakeelsest sõnast homos (mis tähendab "sarnane"; mitte ladina sõnast homo "inimene, mees") ja ladinakeelsest sõnast sexus (sugu).

... homoseksuaalne käitumine on omane ka loomadele, alates putukatest kuni primaatideni.

... umbes 5% kogu rahvastikust on homoseksuaalne.

... kui üks eraldi üles kasvanud ühemunakaksikuist on homoseksuaal, siis umbes pooltel juhtudel on seda ka teine.

... psüühilisel tasandil kujuneb sooline suundumus välja 5. eluaastaks, seejärel asub inimene sisse võtma oma kohta absoluutse heteroseksuaalsuse ja absoluutse homoseksuaalsuse vahelisel skaalal.

... avalikult on oma seksuaalset orientatsiooni tunnistanud näiteks Freddy Mercury, Elton John, Rock Hudson, Rupert Everett, Ellen Degeneres, Tennessee Williams, Virginia Woolf, Luschino Visconti, Rainer Werner Fassbinder, Jean-Paul Gaultier, Gianni Versace, Andy Warhol...

uno.ee/onsight

© Rein Mets 2002