Rein Mets / sokrates e-mail
| Rein Mets | Artiklid | Homokultuur | Homokunst | Foorum | Külalisteraamat |







Kõrvalekaldujate avangard

Platoni 'Symposion'

William Shakespeare

Hans Christian Andersen

Nikolai Gogol

Oscar Wilde

Walt Whitman

Friedrich Nietzsche

Ludwig Wittgenstein

Michel Foucault

Frederico Garcia Lorca

Selma Lagerlöf

Elisar von Kupffer

William S. Burroughs
& Allen Ginsberg


Marcel Proust

Jean Cocteau ja Jean Marais

Jean Genet

Luchino Visconti

Pier Paolo Pasolini

Franco Zeffirelli

Rainer Werner Fassbinder

Rosa von Praunheim

Sergei Eisenstein

Derek Jarman

Pjotr Tššaikovski

Sergei Jessenin

Sergei Djagilev

Vatslav Nizhinski

Rudolf Nurejev

Leonard Bernstein

Marina Tsvetajeva

Mihhail Kuzmin

Albert Kinsey

Georg Ots

A.Hitler ja J.E.Hoover

Seksuaalideoloogia
Eestis 20. sajandil


See on räpane, kuid hea

Gayd, lesbid ja biseksuaalid
läbi ajaloo


Vene homode nimekiri

uno.ee: Homoseksuaalsus

Kas homod
ei päri jumalariiki?


Paunvere inglid

Eesti gayluule: H.Runnel

El Museo del Gayo

Ludwig Josef Johann Wittgenstein (1889-1951)
Austria - Inglismaa
Filosoof, loogik, koolmeister

41. "Ma tean, kuskohas ma valu tunnen" ,"Ma tean, et ma tunnen valu seal" on sama vale nagu: "Ma tean, et mul on valud." Küll aga on õige: "Ma tean, kustkohast sa mu kätt puudutasid."
42. Võib küll õelda: "Ta usub seda, aga see ei ole nii", aga mitte: "Ta teab seda, aga see ei ole nii. "Kas see tuleb sellest, et uskumine ja teadmine on erinevad vaimuseisundid? Ei.-
"Vaimuseisundiks" võib ehk nimetada seda, mis väljendub kõnetoolis, zhestides jne. Oleks niisiis võimalik rääkida veendunudoleku vaimuseisundist; ja see võib olla ühesugune, olenemata sellest, kas tegemist teadmise või eksliku uskumisega. Arvata, et sõnadele "uskuma" ja "teadma" peavad vastama erinevad seisundid, oleks sama hea kui uskuda, et sõnale "mina" ja nimele "Ludwig" peavad vastama erinevad inimesed, sest mõisted on erinevad.

Ludwig Wittgenstein "Tõsikindlusest"

Wittgenstein sündis Austrias Viinis hirmrikka töösturi perekonnas viimasena kaheksast lapsest. Käis kolledžis Berliinis ja siis õppis Inglismaal

Wittgensteini teine raamat "Philosophische Undersuchungen"/"Filosoofilised uurimused"/(1953) ilmus postuumselt. Sageli lõppevad ta laused küsimärgiga. Kusjuures ta küsib pidevalt ja loogilise järjekindlusega, aga jätab küsimustele vastamata. Kui näiteks Piibli käsklausete puhul ("Sina pead..."; "Sina ei pea..."; "Ärgu sul olgu...") oletame käskijaks võib olla vaimulikus terminoloogias Jumal, siis kes on küsimuse esitaja? Wittgensteini tuntud väide, et ei saa esitada küsimust, millele ei saa vastata. Ometi eelistab ta ise vastuseta küsimusi, miks ta esitab oma tõesuseotsingud küsimustena? Ta nagu vältis vastuseid, otse põgenes vastuste eest.

Ludwig Wittgenstein kirjutab oma "Filosoofilistes uurimustes" järgmist:
...Kui keegi kirjeldab keele õppimist nõnda, siis usun, et ta mõtleb eeskätt nimisõnadele, nagu " laud", " tool", " leib", ja isikunimedele, alles teises järjekorras teatavate tegevuste ja omaduste nimedele ja ülejäänud sõnaliikidele kui asjadele, mis ise korda saavad. Mõtle nüüd niisugusele keelekasutusele: ma saadan kellegi poodi. Ma annan talle sedeli, millel on märgitud "viis punast õuna". Ta viib sedeli poodnikule; see teeb lahti sahtli, millel on märk "õunad"; siis otsib tabelist üles sõna "punane" ja leiab selle kõrvalt värvinäidise; siis loeb ta üles põhiarvsõnade jada - ma eeldan, et ta teab seda peast - kuni sõnani "viis" ja iga arvsõna juures võtab ta sahtlist õuna, mis on näidisega ühte värvi.- Niimoodi ja sarnasel moel opereeritakse sõnadega.- "Aga kust ta teab, kust ja kuidas sõna "punane" järele vaadata ja mida sõnaga "viis" peale hakata?"- Noh, ma eeldan, et ta toimib nii, nagu ma kirjeldasin. Selgitusele tuleb kusagil lõpp. - Mis on aga sõna "viis" tähendus?- Jutt ei käinud siin üldse säärasest asjast, vaid ainult sellest, kuidas sõna "viis" tarvitatakse.


Ludwig Wittgensteini elus oli periood, kui teda peeti Austria-Ungari üheks rikkamaks inimeseks. Wittgensteini isa oli škoda ja Kruppi kontsernidega seotud tööstur ning ka Ludwig valmistus tehnikainimese karjääriks, õppides Inglismaal tollal ülimalt eesrindlikku ja kõrgtehnoloogilist aeronautikat. Ludwigit iseloomustas juba lapsepõlves erakordne tehniline taip. Ta oli saatuse lemmiklaps, keda ootas hiilgav rahateenimise tulevik. Pärast Esimest Maailmasõda, kus Ludwig osales vabatahtlikuna, otsustas ta ometi alustada uut elu. Wittgenstein loobus varandusest ja läks kooli õpetajaks. Huvitav on see, kellele ta oma varanduse andis ja millise põhjendusega ta seda tegi. Wittgenstein andis kõik õdedele-vendadele, kes olid niigi rikkad inimesed, ja tegi seda põhjendusega, et veel mõne miljoni lisandumine ei saa neid rikkuda.

Wittgensteini moodus varandusest loobuda annab täiesti ammendava ja lõpliku hinnangu rahale? Wittgenstein ei jaganud raha orbudele või töötutele. Ei andnud raha kultuuri tarbeks. Ei ehitanud Viini veel ühte suurepärast hoonet. Ei asutanud endanimelist fondi, midagi analoogset Nobeli omale. Ei toetanud maavärina ohvreid Tšiilis või genotsiidi ohvreid Türgis. Ei mingit heategevust. Ei mingit katset jäädvustada nimi igaveseks inimkonna metseenide hulgas. Wittgenstein lihtsalt andis kogu raha miljonäridest sugulastele, sest neil oli sellest ükskõik.

Pärast mõningasi aegu Austrias, kus ta töötas kloostis aednikuabilisena, otsustas ta sõita 1929. aastal tagasi Cambridge `ja 1938. aastal võttis Wittgenstein endale Briti kodakondsuse. Teda on nimetatud "üheks ajaloo viiest suurimaist filosoofidest". Ta oli ülikarismaatiline isiksus, kes muutus kultuseks.

Eestikeelse väljaande "Filosoofilised uurimused" järelsõnas kirjutab Jüri Eintalu:
Alates 1967. aastast on Wittgensteini originaalidega olnud võimalik tutvuda Cornelli Ülikoolis valmistatud mikrofilmi abil. Ent viimane on olnud kättesaadav vaid vähestes kohtades (nt. Amsterdamis), ning uurijad on kurnatud selle halvast kvaliteedist.
Pealegi olid selles kinni kaetud need lõigud, mis sisaldasid Wittgensteini privaatkeeles tehtud märkmeid tema seksuaalsest iseärasusest. Salastatud lõigud avaldati illegaalselt alles 1985. aastat ühes Hispaania ajakirjas W.Baumi poolt ( Stern1996: 461-462).

Tema homoseksuaalsus oli küllaltki ambitsioonikas, kuid oli "kindlasti gay". Asjaolu, mida tema biograafid on igati püüdnud maha salata või ignoreeridagi. Ludwig Wittgenstein oli homo, aga keegi ei julge sellest otse rääkida. Von Wright vihjab sellele vaid äärmiselt peenetundeliselt. Wittgensteinil oli tormiline seksuaalsuhe noore briti filosoofi Frank Ramsey´iga, mis lõppes aastal 1930 Ramsey'i surmaga. Tema elus näib olevat domineerinud alaline heitlev sisevaatlus moraali ja filosoofilise perfektsionismi vahel. Teiselt poolt ei ole võimalik paljusid teoseid sügavuti mõista või õigesti tõlgendada, kui ei tunta nende autori seksuaalset suundumust.

Jüri Eintalu kirjutab edasi: " Kokkuvõttes võib jääda masendav mulje, et wittgensteiniaanlus on kiriklik dogmaatika ja et akadeemilises filosoofias on Wittgenstein pühak, kelle kritiseerimine on ketserlus. Siiski pole alati olnud nii ( vt. nt. kogumikku Pitcher 1966). Lootustandev on ka Foelini (1922: 5) seisukoht, et suurte filosoofide kirjutised ei põe lihtsate loogikavigade puudumise tõbe. Ent kui malegeenius Robert Ficheri vaimsust järgib Mednisi (1998) raamat (pealkiri küsimärgita) " Kuidas võita Bobby Fischerit", siis Wittgensteini tõelist vaimsust järgiks veel autorita raamat " Kuidas tappa Ludwig Wittgensteini"...

© Rein Mets 2002